Euroopa päästefonde valmistatakse ette riikide võlakirjade ostmiseks

Saksamaa kantsler Angela Merkel ja Austria kantsler Werner Faymann tippkohtumise eel. Foto: AFP/SCANPIX

Euroopa tippkohtumine Brüsselis algas eile ootamatult aruteluga, et kaks päästefondi – Euroopa Finantsstabiilsuse Fond (EFSF) ja Euroopa Stabiilsusmehhanism (ESM) – peaksid ostma Hispaania ja Itaalia võlakirju.

Soome peaminister Jyrki Katainen tegi ettepaneku, et fondid võiksid osta tagatisega riiklikke võlakirju ka esmaselt turult, vahendas Bloomberg. Tema idee kohaselt tagataks raskustesse sattunud riikide võlakirjad kas riigile kuuluvate varade või maksutuludega.

Samasugust mudelit kasutas Soome 1990ndate alguse kriisi (lama) ajal. Rahandusminister Jutta Urpilainen kirjutas blogis, et tänu lisatagatistele sai Soome võlakirjadele AAA-reitingu ning need läksid hästi kaubaks.

«Mina tulin siia väga kiirete lahenduste järele, toetamaks riike, kellel on raskusi turgudega,» ütles Brüsselisse saabudes Prantsusmaa president Francois Hollande, kes toonitas konkreetseid riike nimetamata, et need on teinud suuri eduamme oma võlakoormuse vähendamiseks.

Itaalia peaminister Mario Monti, kes on suurendanud maksukoomust ja lubas alandada ka võlakoormist, märkis, et poliitilised valikud on otsa saanud. «Ma ei usu, et annaks veel midagi teha, sest vastasel juhul hävitame majanduse,» sõnas Monti eile pärastlõunal antud pressikonverentsil.

Itaalia müüs eile kümneaastase lunastamistähtajaga võlakirju, makstes nende eest 6,19-protsendilist intressi. Hispaania võlakirjade intress kerkis taas seitsme protsendini.

Reuters kirjutas kolmele allikale viidates, et käib kibe töö kahe päästefondi ettevalmistamiseks riikide võlakirjade ostmiseks. Lõplik otsus võetakse vastu ilmselt juba täna, euro­tsooni liikmesriikide valitsusjuhtide kohtumisel.

Saksamaa kantsler Angela Merkel, kes on selle vastu, et päästefonde kasutatakse võlakirjade ostmiseks, on jäämas isolatsiooni. «Tänane debatt keskendub kasvu ja töökohtade loomise kokkuleppele,» ütles Merkel enne tippkohtumist pressile. «Ma usun, et see kokkulepe on täna heakskiitmiseks küps.»

Tegemist oli raskuskeskme üsna üllatava muutusega, sest varasem tähelepanu oli keskendunud nn neliku raportile, mille lõpliku variandi said valitsused kätte teisipäeval.
Tegemist on Euroopa Nõukogu presidendi Herman Van Rompuy juhitud töörühma dokumendiga, mis peaks viima «tõelise majandus- ja rahaliidu suunas».