:format(webp)/nginx/o/2012/06/22/1181274t1h5a27.jpg)
Ernst & Youngi ning Oxford Economicsi suvise euroala majandusprognoosi (Eurozone Forecast) kohaselt on euroalal jätkuvalt võimalus kriisist välja tulla, sest euroala kogu riigivõla suhe SKT-sse on samas suurusjärgus USA ja Suurbritanniaga ning oluliselt madalam kui näiteks Jaapanil.
Samas vajab see euroala riikide, ennekõike Saksamaa kiiret ja otsustavat tegutsemist. Eesti 2012. aasta majanduskasvu prognoosi on uuringus langetatud 0,5 protsendipunkti võrra 1,5le protsendile.
«Euroala suurimaks murelapseks on jätkuvalt Kreeka. Ja kuigi uudis uuest valitsusest peaks rahustama spekulatsioone peatsest euroala lagunemisest, on olukord jätkuvalt pinev,» rääkis Ernst & Young Baltic ASi juhatuse liige Ivar Kiigemägi.
«Taastumine sõltub eelkõige poliitilistest ja majanduslikest otsustest, kuid analüütikute arvates omaks Kreeka lahkumine pigem olulist negatiivset mõju – seda ka seni arukalt majandanud Põhja-Euroopa riikidele, kelle kaubad muutuksid siis euroalast lahkujatele kallimaks ning see kahandaks nende ekspordi- ja konkurentsivõimet. Samuti tõstaks lahkuvatest riikidest pagev kapital keskpikas perspektiivis Põhja-Euroopa tootmissisendite hindasid,» lisas Kiigemägi.
Euroala suurimad mõjutajad on Ivar Kiigemäe sõnul Saksamaa ja Euroopa Keskpank, kes võitlevad selle eest, et suunata nn PIIGS riike (Portugal, Iirimaa, Itaalia, Kreeka, Hispaania) kulude kokkuhoiule. Konservatiivse kokkuhoiupoliitika kõrval on tunda kerget muutust Prantsusmaa presidendivalimistele järgnenud propageeritud kasvupaketile.
Analüütikute hinnangul mõjuks siiski kõike ja kõiki hõlmav kokkuhoiupoliitika aga negatiivselt nii majanduskasvule kui riikide tööhõivele.
«Taolise olukorra süvenemine muudab välisinvestorid ettevaatlikuks, aga mõjutab ka kohalikku elanikkonda, sest hoiab kodumaist tarbimist madalal. Juhul, kui väga mitmed suured Euroopa majandused asuvad kõik korraga kokku hoidma ja säästma, ei pruugi see olla kõige parem tee praegusest kriisist välja tulemiseks,» märkis Kiigemägi. «Huvitav on jälgida, et jalgpallis sai Saksamaa juba Kreekast jagu ning teele on jäänud veel vaid Itaalia ja edu korral tänases poolfinaalis ka Hispaania.»
Kriisist välja tulemise võimalusse annab analüütikute sõnul kindlust eurotsooni kogu riigivõla suhe SKTsse, mis on samas suurusjärgus USA ja Suurbritanniaga ning madalam kui Jaapanil – euroalas ja Suurbritannial umbes 80, USA-l umbes 100 ja Jaapanil üle 200 protsendi.
Eesti osas on Oxford Economics langetanud 2012. aasta majanduskasvu prognoosi 2 protsendi juurest 1,5 protsendi peale.
«Siiski, kuni aastani 2016 analüütikud Eestis märgatavaid muutusi ei prognoosi ja majanduskasv jääb vahemikku 3,5-4,8 protsenti ja seda eeldusel, et euroliit säilib ning suuremaid kriise ega lahkumisi ei tule,» märkis Kiigemägi.
Prognoosi järgi püsib inflatsioon Eestis jätkuvalt kõrgena – 3,8 protsenti. Töötusmääraks prognoositakse sel aastal 11,4, ent viimane peaks vähenema umbes 5,7 protsendini 2016. aastal. Tööhõive kasv hakkab ohustama ekspordile suunatud tootva sektori konkurentsivõimet.
Kiigemäe sõnul on Eesti majanduskasvu tempo vähenemise peamiseks põhjuseks oluline ekspordinõudluse vähenemine.
«Riigi suured kulutused infrastruktuuri projektidele tasakaalustavad olukorda, kuid riik on deklareerinud järgida tasakaalus eelarvepoliitikat, mis takistab sisenõudluse stimuleerimist,» lausus Kiigemägi.
«Sisehindade tõus ja juba kevadises prognoosis eraldi ohuallikana välja toodud konkurentsivõime kasvul mittebaseeruv palgakasv on jätkuvalt ohuks ka praegu väljapakutud kasvunumbritele,» lisas ta.