/nginx/o/2011/07/31/692036t1hcfcb.jpg)
/nginx/o/2012/06/28/1187492t1h6b92.jpg)
Soome majandusuuringute instituudi (ETLA) juhtivteadur, majandusdoktor Jyrki Ali-Yrkkö rõhutab, et nagu paljudes teistes riikides, jäävad ka põhjanaabrite tulevikulootused tugevate väikeettevõtete kanda. Nokia või puidutööstus üksi enam rikkust majja ei too.
Suurem osa Nokia koondamistest puudutas Ali-Yrkkö sõnul eelkõige Espoo ja Oulu piirkonnas tegutsenud programmeerijatest arendustöötajaid ning kaotatud töökohad suures plaanis Soome tööpuudusele tõenäoliselt väga negatiivselt ei mõju.
«Enamikul valgekraedest koondatutel on kõrgharidus ning uue töö leidmine pole kuigi suur probleem,» nentis Ali-Yrkkö. Kui professionaalse programmeerija jaoks on isegi uue programmeerimiskeele õppimine paari kuu küsimus, siis tõsisemate probleemide ees seisavad uue elatusallika leidmisel lihttöö tegijad.
«Lihttöölistel on Soomes üldse praegu raske tööd leida,» selgitas Ali-Yrkkö. «Ja Salo on väike linn, uue töökoha leidmine on sellevõrra raskem. Oleks hea, kui endised tehasetöölised suudaksid ümber õppida näiteks tervishoiu- või hoolekandetöötajateks, kuna neid on vananeval Soomel hädasti vaja. Kuid tegelikkuses see nii lihtne muidugi ei ole.»
Kui näiteks Eestis tõi mullusest majanduskasvust ligi poole töötlev tööstus, siis Soome puhul Ali-Yrkkö sõnul enam ühtegi konkreetset kasvumootorit välja tuua ei saa ning sealne töötlev tööstus on olnud langustrendis juba ligi 20 aastat.
«Erasektori teenuste osakaal on kasvamas, aga seal sees on nii palju erinevaid sektoreid, et midagi eraldi välja tuua ei saagi,» märkis ta. «Kunagi olid Nokia ja puidutööstus Soome majanduses otsekui suured jõed, nüüd on selliste suurte Amazonaste asemel palju väikeseid ojasid.»
Soome ja soomlaste tuleviku osas jääb Ali-Yrkkö hoolimata Nokia edasisest käekäigust aga optimistlikuks. «Ühel või teisel viisil, Soome jääb ellu.»