Nokia paneb soomlased proovile

Salo väikelinn elab pealtnäha tavapärast unisevõitu elu, kuigi Nokia tehase sulgemine puudutab otseselt või kaudselt paljusid. Foto: Laura Oks

Mobiiliäri liidri kohalt kukutatud Nokia on seoses ümberkorraldustega firmas kaotanud Soomes ligi kümme tuhat töökohta, suurimaks kaotajaks võib end aga pidada Edela-Soomes asuv 55 000 elanikuga väikelinn Salo.

Nokia hiilgepäevadel leidsid Salo tähtsaima tööandja juures rakendust tuhanded inimesed, 14. juunil teatas aga ettevõte pärast aastaid kestnud kokkutõmbamist, et plaanib tehase lõplikult sulgeda ning koondab viimased 850 töötajat.

Edaspidi hakatakse Nokia telefone valmistama Aasias. Soome, sealhulgas Salosse jäävad vaid teatud arendusosakonnad.

Puudutab kaudselt kõiki

Salo elanikud võtavad muutusi esialgu rahulikult ning suvises linnakeses pole veel masenduse märke näha. Tõsisemad tagajärjed ilmnevad tõenäoliselt tuleva aasta alguses, kui koondamisega kaasnenud hüvitisraha hakkab otsa saama.

«Praegu ei ole olukord nii hull,» nentis keset päeva koos sõbrannaga pargipingil istunud Siru. Varases keskeas naine on üks paljudest, kes pärast veebruarikuist koondamisteadet detsembrini Nokia palgalehele jääb ning samal ajal hoolekandetöötajaks ümber õpib.

«Salos pole kerge tööd leida, aga ega mujal parem ole,» suhtus Siru juhtunusse üsna rahulikult.

Nokia käekäik puudutab aga Salos kaudselt ka neid, kes firma palgal ei olnud. Lasteaedniku Maarit Nirra sõnul käib tema rühmas palju just Nokia tööliste lapsi. «Eks varsti ole näha, kui paljud lapsed veel lasteaeda tulevad,» sõnas ta.

Nirra arvates ei pruugi linnapildis töö kaotusega kaasnevatesse probleemidesse mässitud inimesi märgata, kuna paljud jäävad oma muredega pigem koduseinte vahele. «Nagu näiteks minu naaber, üksikisa, kes koondati,» märkis Nirra.

Elupõlise Salo elanikuna mäletab naine, kuidas veel mõned aastad tagasi töötajaid spetsiaalsete bussidega ümberkaudsetest küladest ja linnadest tehasesse tööle toodi.

«Kõige rohkem teeb murelikuks see, kas nüüd hakkabki Soomes nii olema, et töökohad lähevad piiri taha,» ütles Nirra.

Viimase kursuse üliõpilane ning Nokia suvepraktikant, 23-aastane Pauli Kettynen, tuli Salosse paarisaja kilomeetri kauguselt väikelinnast. Rakenduskõrgharidust pakkuv Turun Ammattikorkeakoulu koolitas aastaid IT-spetsialiste ja insenere just Nokiale, nüüd aga on mitu õppekava suletud ning valikute seas domineerivad õendusega seotud erialad.

«Mõtlesin, et õpin siin ja vähemalt Nokias pärast ikka tööd leian,» meenutas Kettynen. «Kui 2008. aastal alustasin, paistis tulevik päris ilusana. Siis käisin sõjaväes ning kui tagasi tulin, oli kõik hoopis teisiti. Kaheteistkümnest kursusekaaslasest oli seitse alles.»

Kettynen kavatseb pärast õpingute lõpetamist koos kahe kursusekaaslasega oma mobiilirakendustega tegeleva firma luua. Hoopis mitmekesisemad võimalused avanevad Nokiast koondatud n-ö valgekraedel, keda firmat tabanud löögid võivad isegi unistuste täitumisele lähemale viia.

Kaksteist aastat Nokia erinevates arendusüksustes töötanud ning nüüd oma ettevõttega alustanud Petra Söderlingi sõnul olid Symbiani arendanud Nokia tarkvaraspetsialistid suures osas sunnitud tegema ebaefektiivset tööd.

«Väga palju uusi tehnoloogiaid töötati arendusosakonnas küll välja, aga neid ei toodud kunagi turule,» kirjeldas Söderling. Juba enne iPhone’i revolutsioonilist võidukäiku oli ka Nokial oma versioon puutetundlikust ekraanist.