Spetsialist soovitab: kuidas saada lahti rästikutest koduaias

Rästik. Foto: Tairo Lutter / Virumaa Teataja

Eestimaa Loomakaitse Liidu roomajate spetsialist Kadri Võrel soovitas esmase asjana rästikute ja muude roomajate vähendamiseks oma koduhoovis teha aed korda.

«Hunnikud ära koristada, muru korralikult ja järjepidevalt niita, et ei kasvaks liiga kõrgeks. Need on esmased asjad. Siis tuleks vältida kiviktaimlaid, igasugu lauahunnikuid. Võsa, oksahunnikud, hekialused on potentsiaalsed kohad. Kui tahad täiesti kindel olla, et neid ei oleks, siis tuleks aed asfalteerida,» kirjeldas Võrel.

Peamiselt aitab siiski võimalikult lage aiakujundus ning sage niitmine. Samuti võivad veidi aidata vibratsioonil töötavad mutipeletajad, ent mingeid taimi või lõhnu, mis madusid eemale peletaks, Võreli sõnul pole.

Tegelikult tuleks sellisesse piirkonda elama minnes juba eos selliste loomadega arvestada. «Nastiku puhul on minu soovitus see, et tema olemasoluga tuleks ära harjuda. Ta ei ole ju mitte kellelegi absoluutselt ohtlik. Ta võib ehmatada, aga samas aitab natuke hoida kontrolli all ka närilisi. Miks mitte võtta endale aeda sellist abimeest. Samamoodi ju siili ei aja meil keegi minema,» ütles spetsialist.

Võrel selgitas, et tegelikult kardetakse nastikut ja rästikut võrdselt, sest väga paljud inimesed ei tee neil lihtsalt vahet. «Kui ma inimesele ära räägin tema kirjelduse põhjal, et kumb ta on, siis väga paljud saavad loogiliselt aru, et ei olegi mõtet nii hirmsalt karta, et las ta siis olla. Eestis on küll kaks maoliiki, aga neil ei suudeta vahet teha,» nentis ta.

Kuidas koos hakkama saada?

Koos madudega elades soovitas asjatundja olla lihtsalt tähelepanelik, vaadata jalge ette ning heki äärde minnes käia jalgu trampides. «Üldiselt madu kardab inimest ikkagi rohkem kui inimene madu. Kui ta märkab inimest tulemas, küll ta siis läheb eest ära,» selgitas Võrel.

«Ja kui on tõesti selline olukord, kus üksik madu on sattunud aeda, ja inimene saab talle ämbri tagurpidi peale panna, siis on paljudes kohtades Eestis võimalik, et keegi tuleb talle järele ja viib rästiku minema,» kirjeldas naine ning lisas, et tegelikult saaksid seda inimesed ka ise teha.

Madu tuleks panna kas reha või paksude nahkkinnaste abil kinnisesse nõusse ning toimetada majadest paar-kolm kilomeetrit eemale. Kui rästik viia majast nii kaugele, siis enam tagasi samasse kohta ta ei tule.

Lisaks tuleks nastikute puhul arvestada sellega, et kompostikasti ei tasu panna maja kõrvale. «Kompostikastid, sõnnikuhunnikud, mullahunnikud, sellised pealt kinni kaetud lehehunnikud on kindlasti need kohad, mis nastikutele hirmsasti meeldivad – need on munemiskohad,» selgitas Võrel ning lisas, et suurema krundi puhul tasuks kompostikast tekitada näiteks metsa alla, sest siis on tõenäosus, et roomaja maja juurde juhtub, väiksem.