/nginx/o/2012/06/18/1173760t1he267.jpg)
/nginx/o/2010/04/16/350120t1h033a.jpg)
Ehkki paljudes Euroopa riikides on energiatõhusate majade ehitus laialt levinud, asub Eesti sel alal alles lapsekingades.
Eestis sisuliselt puudub energiatõhusate majade turg
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
A&A Kinnisvara tegevjuht Aivar Villemson ütles E24-le, et energiatõhusate majade turg meil puudub, kuna need vähesed energiatõhusad hooned, mis ehitatakse on olnud peamiselt eramajad, mis ehitatakse endale. On olnud ka üksikuid ridaelamute arendusprojekte, mis on tehtud müügiks ja nende müük on olnud ka suhteliselt kiire. Kiire müügi põhjuseks peab ta alternatiivsete energiatõhusate kinnisvaraobjektide puudust meie kinnisvaraturul, kuid ka uudsete kontsepstioonide välja töötamist nagu näiteks terviklahenduste pakkumine.
«Paljudes Euroopa riikides on terviklahendustega arendusprojektid laialt levinud, kuid meil Eestis võib selliseid arendusprojekte vaid sõrmedel üles lugeda,“ ütles ta.
Terviklahenduste puhul sisaldub objekti müügihinnas lisaks siseviimistlusele ka köögi- ja vannitoamööbel, garderoobid koos süsteemidega, valgustid jne.
Villemson möönis, et kahjuks on meie inimeste teadlikus energiatõhusatest hoonetest ja nende kasutegurist veel suhteliselt väike - nad teavad küll, et energiatõhus maja on hea toode, kuid mida see endast täpselt kujutab ja mis selle energitõhususe tingivad, seda nad ei tea. Näitena tõi ta olukorra, kus energiatõhusat hoonet ostma tulnud inimene küsib, mis firmast on pärit elamus olev köögimööbel ja kas ahjupliit on A- klass? Kuid seda nad kahjuks ei tea, mida tähendab hoone energiatõhususe A-klass ning kuidas see on saavutatud ning milles seisneb energiatõhusa A-klassi hoone erinevus mõnest tavalisest keskmisest energiatõhususe D-klassi kuuluvast hoonest.
«Aga eks põhilise indikatsiooni annab inimestele see, kui nad kuulevad, kui suur on erinevus antud hoonete puhul küttearvete suurus, mis võib olla lausa kordades. Ja ega energiatõhusaid hooned ei tehta ainult väikeste küttearvete pärast, väga oluline on ka nende hoonete kvaliteet ja hea sisekliima, mis loob ka tervislikuma elukeskkonna inimestele,» märkis ta.
Villemson lisas, et kuna energiatõhusad hooned on meie turul suhteliselt uus nähtus, siis kahtlused on olnud, kas need lubatud küttearved tulevad ikka väikesed, kuid peale esimesi külmi talvekuid, kus 130 ruutmeetrise ridaelamuboksi küttearve oli vaid 40 eurot, need kahtlused ka kadusid.