Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Maailmamajandus on nõiaringis

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Linnaraamatukogu salongiõhtu külaline Andres Karu õppis kultuuriakadeemias näitlejaks ning on kandnud elus erinevaid rolle. Muuhulgas leidnud aega ka selleks, et käia külas 105-l maailma riigil ning on tõusnud neist 89 kõrgeimasse tippu. Salongiõhtul näitab Karu pilte ja räägib lugusid, mis on nende piltide taga.
Linnaraamatukogu salongiõhtu külaline Andres Karu õppis kultuuriakadeemias näitlejaks ning on kandnud elus erinevaid rolle. Muuhulgas leidnud aega ka selleks, et käia külas 105-l maailma riigil ning on tõusnud neist 89 kõrgeimasse tippu. Salongiõhtul näitab Karu pilte ja räägib lugusid, mis on nende piltide taga. Foto: Ants Liigus

Rahvusvaheliste Arvelduste Pank (BIS) hoiatab, et globaalmajandus on sattunud «nõiaringi»: valitsused, majapidamised, ettevõtted ja finantssektor üritavad korraga võlataset vähendada ja halvendavad üksteise väljavaateid.

BISi peaanalüütik Stephen Cecchetti ütles, et viis aastat pärast finantskriisi keeristesse vajumist ei näi globaalmajandus olevat sugugi lähemal jätkusuutliku majandusmudeli leidmisele.

Alles siis, kui regulaatorid haaravad globaalsel pangandussüsteemil sarvist ja sunnivad laenuasutusi tunnistama kahjumeid, kandma nood summad maha ning koguma uut kapitali, võib alata teekond jätkusuutliku kasvu poole, ütleb BIS, mida tuntakse ka nn keskpankade panga nime all.

«Erinevate sektorite destruktiivsele vastastoimele teeb lõpu vaid pankade taaselustamine ning finantstööstuse vahendamine, sillutades teed järgmistele sammudele – eelarvekärbete ja era- ning mittefinantssektori laenukoormuse vähendamisele,» ütles Cecchetti BISi 2012. aasta aruande avalikustamisel.

«Üksnes siis saame tasakaalustatud kasvu teele tagasi pöörduda.»

Raport rõhutab eriti just arenenud riikide valitsuste väljakutseid, mis on rasklustes kulutuste kärpimisega ja kaotsiläinud laekumiste korvamisega olukorras, kus sisemajanduse kogutoodang (SKT) on kokku varisemas.

Uuringust selgub, et enamike arenenud majanduste eelarved vajaksid «20 järjestikust aastat eelarveülejääkidega üle 2 protsendi SKTst – alates käesolevast aastast – üksnes selleks, et võla-SKT suhe kriisieelsele tasemele tagasi tuua». Siia ei ole sisse arvestatud intressimakseid.

Mis veelgi enam: peamiselt on taastumislootused olnud rajatud rahapoliitikale ehk meetmetele, mis ei saa jätkuda igavesti ning mis on ühtlasi riskantsed, kuna majandused satuvad sõltuvusse ülimadalatest intressimääradest, ütles BIS.

«Keskpankade võimalustel on väga selged piirid,» ütles Cecchetti raporti kokkuvõttes.

«Nad ei saa bilansse parandada. Nad ei saa tõsta tootlikkust. Ja nad ei saa seada poliitikat jätkusuutlikele rööbastele.»

Iga aastaga, kui poliitikud pikaajalisi eelarvemeetmed edasi lükkvad, pikeneb taastumisperiood veelgi, hoiatas ta.

Kuigi riskid on kõige kõrgemad arenenud riikides – ja eriti Euroopas – märgib BIS siiski, et hapramaks on muutumas ka tärkavate turgude olukord, eriti riikides, mis on kogenud väga kiiret kasvu tänu ekspordile kõrgema tööstustasemega naaderriikidesse.

«Arvestatavad raskused võivad oodata ees selliseid riike nagu Venemaad ja Indiat, kui nende kaubanduspartnerite kasv aeglustub ajavahemikus 2011-2015 vastavalt prognoosidele,» seisab raportis.

Copyright The Financial Times Limited 2012

Märksõnad

Tagasi üles