Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2012/06/25/1183474t1hf011.jpg)
Hispaania palub täna europartneritelt ametlikult kuni 100 miljardit eurot oma pankade rekapitaliseerimiseks, käivitades diplomaatiliselt pineva nädala, mis kulmineerub ELi tippkohtumisega.
Hispaania rahandusminister Luis de Guindos ja tema kolleegid euroalas ütlevad, et laenu üksikasjad ja tingimused pannakse paika eurogrupi koosolekul 9. juulil.
Samal ajal on Euroopa institutsioonid ja valitsused Hispaania abipaketi ja laiemate pangandusreformide osas jätkuvalt eri meelt.
Paljud investorid usuvad, et Hispaania ei pääse «täie rauaga» Kreeka, Iiri ja Portugali stiilis päästeprogrammist, kuna riigil on raskusi võlaturgudelt raha laenamisega.
Ilmselt nõutakse Madridilt vastutasuks abi eest sügavaid pangandusreforme, muuhulgas ühe või mitme «halva panga» loomist hapude kinnisvaralaenude tarvis ning maksejõuetute asutuste sunniviisilist likvideerimist.
Eeskujuks võtavad ametnikud Iirimaa ja seal püsti pandud «halva panga» ning Saksamaa, kus ohtlikud varad paigutati pankade juurde eraldi mehhanismidesse.
Õhus on mitmeid teravaid vaidlusi, näiteks küsimus, kas suunata abiraha pigem otse pankadesse – mitte Hispaania valitsusele, nagu praegu plaanitakse. Tõstatatud on argument, et kui raha läheb valitsusele, kasvab riigivõlg ja sellest tulenevalt ka Hispaania laenukulud.
Euroopa Liidu tippkohtumiseks on ettevalmistamisel dokument, mis viitab võimalusele anda ELi päästefondidele volitused omandada pankades otseosalusi.
«Me arutame seda Euroopa tippkohtumisel ja see võimalus on Hispaania jaoks absoluutselt avatud, kui olukord viie kuu jooksul paraneb,» ütles de Guindos läinud nädalal rahandusministrite koosolekul. «Rekapitaliseerimise protsess pole hetkeline.»
Teine terav küsimus on võlausaldajate staatus. Saksamaa tahab, et Hispaania laenaks raha Euroopa stabiilsusmehhanismist (ESM), mis peaks käivituma juulis – sest sellel oleks eelistatud seisus teiste kreeditoride ees ning Saksamaa ja ülejäänud ESMi panustajate huvid oleksid maksekatkestuste korral kaitstud.
Kriitikute arvates aga hirmutab ESMi mainimine tavalisi võlausaldajaid ja on juba põhjustanud Hispaania laenukulude kasvu.
Copyright The Financial Times Limited 2012