Eelmine sissekanne lõppes lootusega, et ehk see suvi ikka kunagi tuleb. Ametlik suve algus ning nii mõnigi soe, päikeseline päev on nüüd juba selja taga. Nii olen ka mina oma rõduaiaga tõsisemalt algust teinud.
Potiblogi: algus ikka enne jaani
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lisaks varem istutatud ja juba paarikümne sentimeetri kõrguseks kasvanud melissipõõsale ja jahedate ilmade tõttu üsna nirult edenenud tomatitaimedele said rõdul koha basiilikud, tüümian, kivikilbikud, sanvitaaliad ning metsvitsad. Eelmisel aastal oli mul roomava metsvitsga väga hea kogemus ning otsustasin tänavugi sama taime kasuks.
Roomava metsvitsa asemel ostsin lõpuks müüja soovitusele alla vandudes aga hoopis tumedate lillakate lehtedega taimed. Nende nime müüja mulle täpselt öelda ei osanud ja ka Google`i abil läks üsna kaua aega enne, kui tulemuseni jõudsin. Tegemist on metsvitsaga, kuid täpne nimi on Lysimachia congestiflora `Persian Chocolate`. Kui keegi teab selle eestikeelset nime, võiks sellest mulle läbi kommentaariumi märku anda. Igal juhul sobib see sarnastesse kasvutingimustesse kui roomav metsvits ning samuti on hiljem oodata väikeseid kollaseid õisi, mis paistavad ilmselt tumedalt taustalt paremini silma kui oma sugulase helerohelistelt lehtedelt.
Ühe väikse eksperimendi otsustasin samuti teha. Nimelt on mul eelmisest kevadest meelde jäänud ühe aiatarga soovius soetada rõdule, terrassile veekonteineriga taimekastid. Hilisem murevabadus pidavat hinnavahet väärt olema. Seadsin sammud poodi ja tõin kasti ära.
Kasti nimeks «Aquagreen«», mõõt 60 cm ning hind 6,75 (kindlasti leoate poest kallimaid variante ka). Kahe nädala jooksul olen konteinerisse vett valanud kaks korda. Kuna mitmel korral on tulnud vihma ja pikka kodust eemalolekut pole olnud, ei oska ma sellele kastile veel hinnangut anda. Eks siis edaspidi ole näha.
Ilusat jaani!