/nginx/o/2012/06/22/1180550t1h5c08.jpg)
Innovatsioon ja tehnoloogia areng peaks justkui vähendama asukoha olulisust. Kuid paistab, et on läinud hoopis vastupidi.
Tehnoloogia areng hoopis suurendab asukoha tähtsust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Friedmani teooria järgi pidi maailm pidi olema lame (raamatust «World Is Flat»). Enrico Moretti (Berkeley majandusprofessor) on oma raamatus «The New Geography of Jobs» jõudnud hoopis teistsuguste järeldusteni. Erinevused USA erinevate linnade ja regioonide vahel järjest süvenevad. Seattle, Boston ja Austin on võitjate seas ja kaotajad on traditsioonilistele tööstusharudele panustanud Detroit (autod), Rochester (fotograafia), vahendab Pärnu Konverentside ajaveeb.
Enrico peamised argumendid on järgnevad:
Töökohti luuakse klastrites. Kehtib gravitatsiooni reegel. «Õiged» (innovatiivsed) tööstusharud ja haritud inimkapital tõmbab ligi uusi investeeringuid ja tööandjaid, sellal kui linnad ja regioonid «valede» tööstusharudega hääbuvad. Ökosüsteemi osadeks on innovatiivsed ettevõtted, kapitaliturg, kõrgelt haritud töötajad ja tugev teenusmajandus.
Innovatiivsed ettevõtted loovad 5 korda rohkem kaudseid kui otseseid töökohti. Võrreldav suhe on tööstuse puhul 1.6 ja nn innovatiivsete sektorite hulka kuuluvad veeb, tarkvara, R&D, farmaatsiatööstus, filmid jne. Näiteks Apple’il on Cupertinos 13 tuhat töötajat, kuid loodud on 70 tuhat kaudset töökohta, mis omakorda jagunevad suhtega 3:2 oskusametite (juristid, õpetajad, õed) ja lihtsama töö vahel (juuksurid, ehitajad, teenindajad).
Kuigi poliitikud seda sooviksid, pole olemas universaalset reeglit innovatsiooniklastri loomiseks. Enamus klastreid on tekkinud juhuslikult ja on seotud õnnefaktori ja nn ühe mehe otsustega, näiteks Bill Gates viis Microsofti peakorteri Albuquerque’st Seattle’sse jne.
Kuna tööd ei saa tuua töötute juurde, tuleb töötud viia töö juurde. Ameerikas puudub muidugi euroopalik regionaal/põllumajanduspoliitika. Seepärast on ettepanek maksta kinni kolimis- ja elamiskulud töökoha leidmiseni uues elukohas. Ka keskharidusega vähemkvalifitseeritud töötajad teenivad suure kõrgharitute kontsentratsiooniga linnades oluliselt rohkem.