/nginx/o/2012/06/21/1179772t1h2016.jpg)
Fairtrade ehk õiglase kaubanduse toodete hinnad on üldise hinnatõusu foonil jäänud enamvähem samaks ehk hinnavahe tavatoodetega on tunduvalt vähenenud.
Õiglase kaubanduse tooted ei läinud üldise hinnatõusuga kaasa
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Õiglase kaubanduse sertifitseerimismärgiga kohviubade hind on praegu juba praktiliselt sama kui teistel ubadel, kilohind jääb 14-16 euro vahemikku,» rääkis Fairtrade Eesti teavituse koordinaator Jaanus Välja.
Tema sõnul tuleneb see sellest, et õiglane kaubandus on alternatiivne kaubandussüsteem ja toimivad teistsugused hinnakujundusmehhanismid, kus hinnad ei sõltu börsimängudest.
Välja hinnangul eelistaks Eesti inimene kindlasti olukorda, kus need kulud, mis otseselt kauba hinnas ei kajastu, kannaks keegi teine, kuid teadlikkus õiglase kaubanduse põhimõtetest on siiski järk-järgult tõusnud.
«Põhjused, miks inimesed on nõus seda kõrgemat hinda maksma, on pigem eetilist laadi. Arvestatakse kaupade puhul ka esmaste tootjate vajadustega või olukorraga, kuidas kaupu arengumaades toodetakse,» kirjeldas Välja.
Tema sõnul on Eestis kauplusi, kus õiglase kaubanduse toodete arv pidevalt kasvab, näiteks Prisma ja Stockmann. Lisaks on mitmed tavatootjad toonud turule ka õiglase kaubanduse tooteid, näiteks Paulig.
«Kindlasti on neid inimesi, kes ostavad ainult kõige odavamaid asju, et saaks sama raha eest võimalikult palju toitaineid,» rääkis Välja. «Aga need, kes valivad ja kellel on suuremad võimalused, eelistavad sageli toote taga olevat lugu.»