Prantsusmaa esindaja Euroopa Keskpanga juhatuses toetas avalikult euroala päästefondi kiiret käikulaskmist Hispaania ja Itaalia võlakirjade ostmiseks avaturult, leevendamaks antud riikide «väga tõsiseid pingeid».
EKP: EFSF leevendagu Hispaania ja Itaalia pinged
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lisaks ütles Benoît Cœuré, kes vastutab EKP tegevuse eest finantsturgudel, et panga juulikuisel koosolekul arutatakse intressimäärade langetust kindlustunde turgutamiseks.
Samas rõhutas Cœuré, et euroala fundamentaalsete probleemide lahendamiseks on tarvis poliitilist kokkulepet eelarvealase integratsiooni vallas.
Cœuré väljendas imestust, et ükski valitsus pole veel palunud, et Euroopa 440 miljardi eurone finantsstabiilsuse fond (EFSF) ostaks laenukulude allasurumiseks riigivõlakirju.
«See on küll üks müsteerium, et EFSFil lubati juba ligi aasta tagasi järelturule sekkuda – ning valitsused ei ole veel seda võimalust kasutanud,» ütles ta eile.
Itaalia mittevalitud peaminister Mario Monti tõstatas esmaspäeval Mehhikos G20 tippkohtumisel võimaluse EFSFi rahade eest võlakirju osta.
Saksa kantsler Angela Merkel seda ettepanekut ei toetanud ning ütles eilsel pressikonverentsil Berliinis, et tegemist on «pelgalt teoreetiliste aruteludega».
Merkel välistas kohese sekkumise variandi ja kinnitas, et sellist sammu «praegu ei kavandata».
Kreeka valimiste kiiluvees liikus eurokriisi kese taas Hispaaniasse ja Itaaliasse.
Hispaania laenukulud püstitasid läinud nädalal euroajastu tippmargi, märgatava tõusu sooritasid ka Itaalia riigivõlakirjade tootlused.
EFSFi reeglitest lähtuvalt tuleb enne riigivõlakirjade ostmist konsulteerida EKPga.
Cœuré sõnutsi toetaks pank ilmselt sellist sammu, kuna lanukulud ei peegelda majanduste aluseid, vaid pigem «turgude muret poliitiliste otsuste ja suundade pärast, eriti Hispaania panganduskriisi kontekstis».
Keskpankuri sõnutsi tuleks EFSFi võlakirjaostud siduda rangete tingimustega.
Cœuré välistas variandi, et EKP taaskäivitaks omaenda võlakirjaostude programmi, kuna see pole «instrument, millega lahendada eelarveprobleeme või aidata maksejõuetuid panku».
Cœuré sõnutsi on EKP baasintressi langetamine praeguse 1 protsendi juurest «kindlasti üks võimalus» ning ta eeldab, et seda arutatakse panganõukogu koosolekul 5. juulil.
«See [intressilangetus] oleks praeguses kriisis ilmselt mõnevõrra abiks, kuid antud olukorras ei piisa ühestki EKP meetmest fundamentaalsete probleemide lahendamiseks,» ütles ta.
«Euroopa kriis kestab nüüd kolmandat aastat ning kätte on jõudmas punkt, kus teatud kiirmeetmed on ammendunud ning esitatakse sügavamaid küsimusi.»
Copyright The Financial Times Limited 2012