/nginx/o/2023/12/28/15802674t1he732.jpg)
/nginx/o/2012/06/20/1177972t1ha250.jpg)
Riigiprokuratuur kaalus 2010. aasta kevadel, kui maadevahetuse kohtuistungeid oli peetud juba mitu kuud, sama asja arutava kohtuniku Valeri Lõõniku suhtes kriminaalmenetluse alustamist riigisaladuse seaduse rikkumise pärast.
Maadevahetuse kohtunikku ähvardas kriminaalasi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lõõnik kirjutab üleeile avalikustatud maadevahetuse kohtuotsuses, et kaitsjad nõudsid ligipääsu salastatud dokumentidele, mis puudutasid varjatud jälitustegevust. Lõõnik märkis, et koostas 7. aprillil 2010 kohtumääruse, milles osaliselt rahuldas kaitsjate soovid.
Dokumentidega pidi saama tutvuda istungil, kohtuniku juuresolekul.
«Pärast nimetatud kohtumääruse avalikustamist kohtuinfosüsteemis laekus riigiprokuratuurist telefonikõne kohtuesimehele ning paluti kontrollida, kas kohtunik on määruses nimetatud dokumente kaitsjatele ja süüdistatavatele tutvustanud,» seisab kohtuotsuses.
«Kuna kohtunik ei jõudnud veel dokumente tutvustada, loobuti kohtuniku vastu kriminaalmenetluse alustamisest seoses saladuse hoidmise kohustuse rikkumisega,» jätkas Lõõnik.
Tühistas määruse
Lõõnik kirjutab, et lähtudes riigiprokuratuuri infost, tühistas ta osaliselt määruse ja advokaadid said tutvuda jälitusdokumentidega, millel polnud märkust «piiranguga».
«Määruse tühistamisega jäi tagamata poolte võrdsus,» märgib Lõõnik otsuses. «Kohus ei suutnud tagada poolte võrdsust ja püüab kaitsjate taotlusele anda hinnangu kohtuotsuse sisuga.»
Kokkuvõttes jõudiski Lõõnik otsuses järeldusele, et ei saa kasutada jälitustegevusega kogutud tõendeid, sest kohtul polnud võimalik kontrollida nende ajalist toimumist mobiilifirmade logifailide originaalidega. Viimased läksid teatatavasti segastel asjaoludel kaduma.
Samuti olid pealtkuulamisload väljastatud lühemaks ajavahemikuks, kui kohtualuseid tegelikult pealt kuulati. Luba oli antud näiteks 30 päevaks kahe kuu jooksul, aga pealtkuulamine käis terve ajaperioodi jooksul, 62 päeva.
Riigiprokuratuuri pressiesindaja Katrin Lunt ütles eile, et riigiprokuratuur ei ole kohtunikku kriminaalasja algatamisega ähvardanud.
«Harju maakohtu esimehele selgitati riigiprokuratuuri poolt riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses kirjeldatud protseduurireegleid, mida tuleb järgida, kui kohus soovib kaitsjatele tutvustada riigisaladust sisaldavat infot,» märkis Lunt.
«See vastab absoluutselt tõele, küsiti, kas minul on teavet selle kohta, kas vastavalt määrusele on kaitsjad käinud tutvumas salastatud dokumentidega,» ütles Harju maakohtu esimees Helve Särgava. «Ma ei vastanud sellele küsimusele.»
Särgava märkis, et kohtunike peale kaevatakse kogu aeg. «Ma räägin üldiselt kohtunikust, sest ma ei kommenteeri konkreetseid lahendeid,» ütles Särgava. «On teatud määruste liigid, mida kohtunik võib muuta või parandada. Kui kohtunik korrigeeris, ei tähenda, et ta mõjutusele allus.»
Särgava ütles, et kohtunikud tegutsevad sõltumatult. «Absoluutselt kindlasti mitte ei oleks Lõõnikut võetud vastutusele, sest kohtuniku saab vastutusele võtta vaid teadvalt ebaõige kohtulahendi tegemise eest,» ütles Särgava. «Lõõnik on igatpidi vastutustundlik ja korrektne kohtunik.»
Loata läbiotsimine
Lõõniku ja prokuröride vastasseis algas kohtuprotsessi esimestest istungitest, kui Laura Feldmanis ja Inna Ombler nõudsid, et Lõõnik ei sinataks advokaate ja kohtualuseid.
Et Lõõnik polnud tollest torkest üle saanud, selgus viimasel kohtuistungil märtsis, kui ta oma kõnes ütles, et istung on olnud pikk ja keeruline ning selle jooksul on ta õppinud osalisi teietama.
Lõõnik kinnitas ka kohtuotsuses, et siseminister sekkus kohtupidamisse, kui jagas intervjuusid, milles rääkis maadevahetustega tehtud suurest kahjust. Tegelikult pole kahjunõuet esitatud.
Lõõnik toob oma kohtuotsuses välja nii loata pealtkuulamisi kui ka juhtumi, kus kapo otsis läbi ühe Haapsalu notari arhiiviruumid Tallinnas, omamata selleks eeluurimiskohtuniku luba. Samuti heidab Lõõnik õiguskaitsjaile ette, et kriminaalasja alustamise otsus oli üldsõnaline ega sisaldanud konkreetset infot kuriteo kohta.
Ametlikult alustas kapo maa-ameti endise juhi Kalev Kanguri jälitamist info põhjal, et üks maadevahetusest huvitatud ettevõtja on teinud tema korteris remonti. Lõõnik leidis, et kapo juht oleks pidanud enne kontrollima seda infot ja alles siis alustama menetlust.
«Elamislubade skandaali puhul toodi televisioonis ja ka ajakirjanduses avalikkuse ette ka konkreetsed faktid ja rahasummad ning isikute nimed, kuid prokuratuur ei tuvastanud selles kuriteo asjaolusid mitme kuu vältel, vaid riigikogu liikme sekkumine tõi endaga kaasa kriminaalmenetluse alustamise,» kirjutab Lõõnik.