/nginx/o/2008/06/27/52622t1hf068.jpg)
Eesti metsatööstus otsib vähenenud nõudluse ajal viise, kuidas üleilmne majanduskriis üle elada ja uue tõusu ajal taas maailmas konkurentsivõimeline olla, kusjuures päästerõngast nähakse puidu suuremas kasutamises energiakandjana.
Eesti metsatööstus kohaneb kriisiga
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Praegu on seis selline, et nõudmine puidust toodete järele on maailmaturul kõvasti langenud. Mis edasi saab, on raske prognoosida,» ütles metsatööstuse liidu tegevjuht Andres Talijärv Võrumaa Teatajale.
Puidu hinnad paar aastat tagasi hullumeelsetesse kõrgustesse vedanud paberitootmist viiakse Talijärve andmeil Euroopast välja ning see on oluliselt kitsendanud Eesti metsaomanike võimalusi paberipuitu turustada. Eriti raske on see tema sõnul Võrumaal, mis asub sadamast kaugel ja kus kohapeal paberipuitu ei kasutata.
Uus suund metsamajanduses on Talijärve sõnul seotud energeetikaga, mis on potentsiaalne turg ka paberipuule. «Jätame Venemaalt gaasi ostmata ja see on meie impordi vähendamine.»
ASi Toftan tegevjuhi Martin Arula sõnul vähenes saematerjali tootmine mullu maailmas 15 protsenti ning tänavu on oodata veel 30-protsendist langust.
Nõudlus ja pakkumine ei ole tema hinnangul veel tasakaalus ning saematerjali hind langeb ka märtsis, kusjuures tasakaal võib Arula sõnul saabuda paari-kolme kuu pärast, kui just Vene odav saematerjal ei tungi peale ega Rootsis, Soomes, Saksamaal ja Austrias tule tormimurdu.