Saksamaal hooldajana töötanud naine käib vahendajaga kohut

Tiina Siirus koos hooldatavaga Saksamaal. Foto: arhiiv

Saksamaal eakate juures koduabilise ja hooldajana töötanud naine süüdistab teda sinna tööle lähetanud firmat pettuses ja nõuab tagantjärele tuhandeid eurosid, mis tal väidetavalt saamata jäi.
 

Tiina Siirus, kes töötas Saksamaal septembrist 2011 kuni veebruarini 2012 nõuab tema enda poolt alla kirjutatud töölepingu tagantjärele õigustühiseks kuulutamist, selle lõpetamist erakorralistel asjaoludel ning sellega seoses nüüd veel ka täiendavalt kolme kuu keskmist palka.

Ida inspektsiooni töövaidluskomisjoni naise kasuks tehtud otsuse on nüüd vahendusfirma Ano Kokojete OÜ Tartu maakohtus vaidlustanud. Kohus arutas asja 6. juunil, kuid mingit otsust ei teinud. «Kohus teeb järelepärimise Saksamaa Liitvabariigi pädevale riigiasutusele, saamaks teada selles riigis kehtivat minimaalse töötasu suuruse määramise korda teatud kutsealadel,» seisab kohtu pressiesindaja saadetud vastuses.

Koduabiline või hooldaja?

Sisuline vaidlus töötaja ja töövahendusfirma vahel keskendub sellele, kas Siirus töötas Saksamaal koduabilise või hooldajana või tegi mõlemat tööd. Nimelt on hooldaja palk suurem kui koduabilisel. «Hooldussektoris töötaja on nii see inimene, kes pühib hooldatava põrandat kui ka see, kes pühib tema tagumikku. Mina tegin mõlemat,» kirjutab ta kohtule tehtud selgituses.

Tööle oli naine algselt vormistatud ühtaegu nii koduabilise kui hooldajana ja puhkust sai enda sõnul vaid laupäeval 8 tundi, muidu pidi olema raskelt haigele saadaval nii päeval kui öösel. Tema väitel esitas tööandja tema töö kohta kliendile hooldusarveid, ehkki palka maksis talle kui koduabilisele. Ja üldse leiab naine Euroopa vastavale direktiivile toetudes, et Saksamaal töötades pidanuks ta saama mitte Eestis, vaid Saksamaal kehtivat miinimumpalka.

Ano Kokojete juhatuse liige Leena Kokojete nimetab juhtunut kahetsusväärseks. Tema sõnul töötas Siirus Saksamaal koduabilise puhkuse asendajana. Ta sai lisaks palgale ka lähetustasu - kokku 850 eurot kuus, kusjuures kogu elamine (korter, söök, internet, TV) ja kodus käimine oli tasuta.

«Meil on korralik firma, mingit tasu ei võta, ostame piletid, viime ise inimesed kohale ja selgitame neile põhjalikult töötamise tingimusi. Naised, kes siin tööd ei leia, on tavaliselt tänulikud, et neile korraliku töökoha leiame,» rääkis Kokojete.

Ta lisas, et oli Siiruse kui töötajaga igati rahul ja ka naine ise tundus tööga rahul olevat. «Ma ei tea, mis talle sisse läks, kui äkki lepingu lõpetas, koju tuli ja töövaidluskomisjoni läks. Ju kuulis kusagilt, et hooldajad teenivad rohkem ja hakkas ka suuremat tasu nõudma. Tegelikult tegi ta koduabilise tööd.»

Kokojete sõnul eeldab hooldamine Saksamaal selleks eraldi ettevalmistuse saanud isikut, kes on õppinud seda ametit kolm aastat ja läbinud vastavad riigieksamid. Selline isik käis tema väitel ka nende vanainimeste kodudes, kus Siirus töötas. Hooldajate brutopalk on Saksamaal aga tõepoolest 1800 eurot kuus.

Tööinspektsiooni peajurist Meeli Miidla-Vanatalu :

Eesti tööandja, ka rendiettevõtja, sõlmib Eestis töölepingu lähtudes siin kehtivast õigusest ehk töölepingu seaduses nimetatud tingimustel. Töötasu oleneb sellest, kas rendiettevõtte töötajad töötavad osaliselt ka Eestis või võetaksegi nad tööle töökohaga Saksamaal ehk kas Saksamaal viibimise aeg on vaadeldav töölähetusena või töötaja on vaadeldav lähetatud töötajana.

Juhul kui inimene on võetud tööle töökohaga Saksamaal (nii et ta Eestis ei tööta), siis peab tööandja talle maksma töötasu Saksamaal kehtivas määras. Tööandja ei saa sel juhul maksta töötasu Eestis kehtiva almmäära alusel, kuid samas ei ole tal otsest kohustust hüvitada lähetusega kaasnevaid kulusid ega maksta lähetuse päevaraha.

Töölepingu seaduse kohaselt, kui töötaja ja tööandja lepivad kokku, et töötaja töötab kauem kui ühe kuu riigis, mille õigust ei kohaldata tema töölepingule, peab
tööandja selgitama töötajale enne tema ärasõitu riigis töötamise aja, töötasu maksmise vääringu ning riigis viibimisega seotud hüved ja riigist tagasipöördumise tingimused.

Kui inimene on ebaseaduslikule töölepingule alla kirjutanud, siis üldjuhul kuulub see täitmisele. See põhimõte kehtib ka töösuhetes, kuid töölepingu seaduse § 2 kohaselt on seadusega vastuolus olevad ja töötaja kahjuks kõrvale kalduvad kokkulepped algusest peale tühised ja need ei kuulu täitmisele.

Kui tööandja nõuab nende täitmist, peab töötaja kohe keelduma ja tööandja tähelepanu juhtima tingimuse tühisusele. Kui tööandja seepeale töölepingu erakorraliselt üles ütleb, saab töötaja töölepingu erakorralise ülesütlemise vaidlustada 30 päeva jooksul arvates
avalduse saamisest.

Kui töötaja on aga saanud seadusest ettenähtust väiksemat töötasu või lähetusraha, saab ta pöörduda oma rahaliste nõuetega tööandja vastu töövaidlusorganisse -
töövaidluskomisjoni või kohtu poole.