K, 18.05.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Reiljan: struktuurides on kallutatud jõud

Andrus Karnau
Reiljan: struktuurides on kallutatud jõud
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Endine minister ja Rahvaliidu esimees Villu Reiljan tuleb tema advokaadi Aivar Pilve sõnul maadevahetuse protsessil õigeks mõista.
Endine minister ja Rahvaliidu esimees Villu Reiljan tuleb tema advokaadi Aivar Pilve sõnul maadevahetuse protsessil õigeks mõista. Foto: Mihkel Maripuu

E24 avaldab valiku tsitaate, mida asjaosalised on rääkinud maadevahetuse kohta. Teisipäeval kell 10 avalikustab Harju maakohtu kohtunik Valeri Lõõnik maadevahetuse kohtuotsuse.

Endise keskkonnaministri Villu Reiljani intervjuu 22. oktoobril 2006 Eesti Päevalehe ajakirjanikule Kai Kalamehele:

«Ilmselt on kellegi eesmärk uurida viis aastat. Kahjuks on kuskil struktuurides jõud, kes on kallutatud.»

Prokurör Margus Kurm 24. oktoobril 2006 Postimehele:

«Raha on tänapäeval palju olulisem kui suur rusikas. Uurimine keskendub küsimusele, miks teatud vahetused toimusid. Miks ühed inimesed said teatud maatükke vahetada ja teised mitte.»

Altkäemaksu andmise süüdistusega kohtu alla saadetud ettevõtja  Toomas Annus 26. novembril 2011 Postimehele:

«Ma ei tea teie sissetulekut, aga ma ei usu, et suudaksite kohtus käia. Tavalisel inimesel on kasulikum süüdi jääda. Ainu­lt jõukad saavad kohtus käia, ja kui meie ka ei käiks, kes siis veel vaidleks…»

Prokurör Laura Feldmanis 12. detsembril 2011kohtuistungil:

«Villu Reiljan ja Kalev Kangur pakkusid isikutele, kellelt said altkäemaksu, kuidas on kõige soodsam omandada nende pakutud kinnistuid. Kõige soodsam oli vahetusmenetlus. Annusel oli võimalik igal ajahetkel olenemata kellaajast saada infot riigiametnikult, kes otsustas maadevahetuse läbiviimist.»

Kohtunik Valeri Lõõnik 7. märtsil 2012 kohtusaalis:

«Kapo peadirektor ütles, et maadevahetuse asjas ei teki ka formaalseid põhjuseid õigeksmõistva otsuse tegemiseks. Üldsusele on antud kindel signaal süüdimõistva otsuse ootamiseks. Selline käitumine on õigusemõistmisse sekkumine.»

Märksõnad
Tagasi üles