Mõistliku tarbimisega saab loomade kannatusi vähendada

Foto: Elmo Riig / Sakala

Üha enam huvituvad inimesed sellest, kuidas muuta oma tarbimisharjumusi nii, et need põhjustaksid võimalikult vähe kannatusi loodusele ja loomadele. Ka kõige tühisena tunduva igapäevase ostuvalikuga on igal inimesel võimalik panustada loomade heaolusse.

Eesti Loomakaitse Selts on sõnastanud rea näpunäiteid selle kohta, kuidas on võimalik oma igapäevase tarbimise ja ostukäitumisega koomade kannatusi vähendada.

Eelista vabalt või mahepidamisel peetud kanade mune

Tänapäeval on enamus poelettidele jõudvatest kanamunadest pärit intensiivsest tootmisest, mis tähendab, et kanu peetakse ööpäevaringselt A4 paberipinna suurusel alal. Kuigi alates 2012. aastast hakkas kehtima nõue tingimuste parandamiseks, ei rahulda see siiski kanade loomulikke vajadusi.

Vabalt ja mahedalt peetavatel kanadel on vaba pääs jooksuaeda, mis on sobiva pinnasega, ning kus kanad on kaitstud ebasoodsate ilmastikutingimuste eest. Samuti saavad linnud rahuldada oma füsioloogilisi vajadusi, näiteks siblida, istuda õrrel, võtta liivavanni ja muneda pesasse.

Veterinaar- ja Toiduameti andmetel on Eestis kuus kanalat, kus peetakse vabapidamisel kokku ligi 20 000 kana. Näiteks peavad vabapidamisel või mahedalt kanu Äntu Mõis, Kopra Karjamõis, Tähe talu ja Kitsevälja talu. Vabalt peetavate kanade mune müüvad Eestis erinevad ökopoed, Bioteek, Tagurpidi Lavka, Tallinna ja Tartu Kaubamaja, Ökosahver, Biomarket, Roheline tuba, Solarise Toidupood ja Viimsi Comarket.

Vähenda lihatarbimist ja eelista maheliha

Statistikaameti andmetel tarbiti Eestis 2010. aastal ühe inimese kohta keskmiselt 71 kg lihatooteid. Nii nagu kanamunadki, on tänapäeval enamus poelettidele jõudvatest lihatoodetest pärit intensiivsest tootmisest, kus kitsastes tingimustes elamise, aretuse ja köndistuste tõttu esineb palju valu ja kannatusi, samuti tervisehäireid. Kõige halvemates tingimustes on sunnitud elama liigid, kelle liha või toodete tarbimine on enim levinud - broilerid, sead ja munakanad.

Mahepõllumajanduses peavad olema tagatud rangemad loomade heaolu arvestavad nõuded, nagu piisav ruum lamamaheitmiseks, ümber pööramiseks, puhastamiseks ja muuks liigiomaseks käitumiseks. Samuti on loomale garanteeritud tervislik sisekliima, valgustus ja ventilatsioon, nad peavad pääsema aastaringselt jalutusalale ning lindude puurispidamine on keelatud.

Ära osta loomade peal testitud kodukeemia- ja kosmeetikatooted

Erinevatel hinnangutel sureb iga minut katselaborites 16 000 hiirt, rotti, küülikut, kassi, koera ja primaati, kellest suurt osa kasutatakse kodukeemia ja kosmeetilistes katsetes, kus loomadel tehakse piinarikkaid silma- ja nahaärituvusteste. Näiteks silma ärritavuse testimisel pannakse testitava toote lahust grupile teadvusel olevatele loomadele otse silma.

Naha ärritavuse testimisel pannakse katsetatavat ainet looma raseeritud ja marrastatud nahale. Loomad kannatavad katseperioodi jooksul, mis tavaliselt kestab vähemalt 7 päeva, ekstreemset valu.

Kuigi Eestis on kodukeemia ja kosmeetikatoodete loomadel testimine keelatud, ostavad inimesed siiski igapäevaselt tooteid, mille tootmiseks on välismaised tootjad piinarikkaid loomkatseid teinud.

Loomkatseid teevad näiteks Procter&Gamble (kaubamärgid Max Factor, Oral-B, Pantene, Gillette, Tide), Colgate-Palmolive (Palmolive, Speed Stick, Mennen Co jt), Johnson & Johnson (Clean & Clear, Neutrogena), Lever Bros. (Unilever, Dove), L`Oreal Paris ( Garnier, Maybelline), Reckitt Benckiser (Veet, Old English), S.C. Johnson (OFF!, Glade, Shout).

Loomasõbralikud tootjad ehk ettevõtted, kes ei tee loomkatseid, on näiteks Avon Products, Clarins of Paris, Giovanni Cosmetics, Lush Cosmetics, Goldwell USA, Oriflame USA, Weleda Inc jpt. Lisaks kõik Eesti tootjad.

Ära külasta loomade rändtsirkusi

Tsirkus toob meelelahutuse huvides ohvriks tuhandete loomade heaolu, jättes nad ilma oma loomulikust keskkonnast ja liigile omasest käitumisest ning tuues nad selle asemel kunstlikku keskkonda, kus neid inimeste lõbuks alandatakse.

Lastepsühholoogid on leidnud, et tsirkuseloomade etteastete nägemine loob lastele loomadest vale kujutluspildi ning nad võivad selle tulemusena hakata pidama domineerimist ja loomade vägivaldset kohtlemist loomulikuks.

Loomadel pole tsirkuses piisavalt liikumisruumi ning nende elurütm on sageli häiritud müra, valguse ja vibratsiooni tõttu. Neid sunnitakse esitama loomuvastaseid trikke ning tsirkusetreeningutes kasutatakse loomade allutamiseks metallist konkse, piitsasid, keppe, elektrišokke ja muid sunnivahendeid. Tsirkuseloomad kannatavad stressi all, mis väljendub stereotüüpses käitumises: edasi-tagasi ringlemises või sama liigutuse pidevas kordamises.

Loomade kasutamine tsirkuses on keelustatud Austrias, Brasiilias, Costa Ricas, Soomes, Indias, Singapuris ja Rootsis ning osaliselt Argentiinas, Austraalias, Kanadas, Kolumbias ja Kreekas. Seni, kuni Eestis pole loomade kasutamine tsirkustes keelatud, saab tarbija langetada teadliku valiku ning neid tsirkuseid mitte külastada.

Hoidu karusnaha ostmisest ja kasutamisest

Karusloomi peetakse ainult naha saamise eesmärgil ning nende pidamistingimused ei lähtu loomade heaolust. Karusloomi peetakse tavaliselt välitingimustes pikkades puuriridades, mille kohal on katused, kuid puuduvad tuult hoidvad seinad. Puurid on tehtud traatvõrgust, kusjuures ka puuride põrandad on võrgust ning põrandatele pole pandud allapanu.

Karusnahakasvandustes on suurimateks probleemideks loomade üleasustatus ja vangistus väikestes puurides, suur haiguste ja parasiitide risk, täiustamata elukeskkond, kutsikate kõrge suremus ning ebainimlikud hukkamismeetodid, nagu elektrivooluga hukkamine, mürgitamine, vaakumkambrite kasutamine ja kaela murdmine.