Erikontroll - hirmus puistamine või jõuetendus meediale?

Väikeaktsionärid nõuavad BLRTs erikontrolli. Pildil BLRT grupi juht Fjodor Berman. Foto: Stanislav Moshkov/Den za Dnjom

Aeg-ajalt kuuleb, kuidas üht või teist firmat ähvardab erikontroll. Ons tegemist tõesti totaalse puistamisega või pigem etendusega meediale, selgitab lahti KPMG juhtivaudiitor Indrek Alliksaar.

Erikontrolli läbiviimise lubamist saab vähemusaktsionär taotleda ettevõtte aktsionäride üldkoosolekul või kui üldkoosolekul taotlus läbi ei lähe, siis kohtu kaudu. Tüüpiliselt tuleb jutuks erikontroll siis, kui väikeaktsionärile tundub, et suuraktsionär on mingite tehingute või juhtimisotsustega tekitanud firmale ja seeläbi ka temale kahju.

Kui nüüd väikeaktsionär arvab, et erikontrolli käigus selgub tõde, kõik saab selgeks ning kontrolli läbiviija selgitab välja «süüdlase», siis tegelikult on see väga harva nii. Enamasti on tehingud keerulised ning leidub argumente nii tehingu poolt, kui ka vastu. Tõsi, võib juhtuda ka, et leitaksegi ilmne seaduserikkumine, mille põhjalt on siis edasi võimalik pöörduda politseisse või kohtusse. Kui aga erikontrolli tulemusel midagi väga selget ei tuvastata, siis tekib küsimus, et mida nüüd nende vastustega peale hakata.

Määrava tähtsusega erikontrolli tulemustele on asjaolu, kuidas püstitatakse erikontrolli läbiviija ülesanne. Audiitorid lähtuvad erikontrolli teostamisel standardist ISRS 4400 Töövõtud kokkuleppeliste protseduuride läbiviimiseks finantsinformatsiooni osas, mis seab tööle selged reeglid.  Standardi kohaselt on audiitori ülesandeks kirjeldadaoma aruandes teostatud protseduure ja tähelepanekuid, mitte avaldada arvamust. Järelduste tegemine on töö tellija ülesanne.

Kuidas küsimused, nõnda vastused

Kui erikontrolli teostaja ülesanne on püstitatud ebamääraselt ja vastamisele kuuluvad küsimused on laialivalguvad, siis saadakse tõenäoliselt ka ebamäärased vastused.Seevastu kui küsida väga kitsalt, siis tuleb arvestada sellega, et ka vastus on kitsas ja ei hõlma asjaolusid, mille kohta ei küsitud. Erikontrolli teostav audiitor või vandeadvokaat ise oma töö ulatust ei laienda.

Kas erikontrollist saab ka kuidagi kõrvale hiilida? Eks ikka. Nimelt ei tohi firma enamusaktsionär hääletada üldkoosolekul otsustes suhtes, mis puudutavad temaga seotud teemasid, sh erikontrolli. Kui enamusaktsionär kannab enne üldkoosolekut aktsiad mõne teise firma arvele, siis saab see «uus» aktsionär koosolekul hääletada erikontrolli läbiviimise vastu ja kuna asi on JOKK, ongi erikontrolli korraldamine blokeeritud. Nüüd on väikeaktsionäril võimalus pöörduda kohtusse ja nõuda juba kohtu kaudu erikontrolli.

Siin aga tuleb mängu ajafaktor. Võib juhtuda, et hetkest, mil väikeaktsionär hakkas erikontrolli nõudma kulub erikontrolli alustamiseks aastaid ja see muudab eriti juhtimisotsuste hindamise keeruliseks. Turusituatsiooni, majanduse väljavaadete ning muude asjaolude muutumisel on raske taastada aastatetagust keskkonda, milles juhtkond tegutses ja mis otsuseid mõjutas.  

Etendus meediale

Erikontrolli nõudmise üheks motiiviks võib olla ka meedia tähelepanu ning suuraktsionäri ebamugavasse olukorda panemine. Kui suuraktsionäril on kalduvus kaheldavate tehingute sooritamisele, siis ei ole väikeaktsionäridel ilmselt teist võimalust, kui selgelt märku anda, et sellist käitumist ei taluta. Kindlasti ohjeldab ajakirjanike huvi ja ka erikontrolliga kaasnev lisakulu hoolimatut suuraktsionäri.

Samas on selge see, et erikontroll ei vii tüllipööranud aktsionäre leppimisele lähemale. Juhul, kui tegemist on esmakordse vaidlusega aktsionäride vahel, siis võiks kaaluda tehingute kontrollimises kokku leppimist ilma erikontrolli nõudmata. Ilmselt oleks selline kokkulepe ka aktsionäride jaoks odavam, kuna erikontrolliga kaasnev meedia tähelepanu ja poleemika kergitab üldjuhul asjasse segatud nõustajate tasuootusi.

Mõned näited hiljutistest juhtumitest, kus teemaks erikontroll

Tallinna linn tahab erikontrolli Saku suurhallis. Nimelt ei ole Oliver Kruuda ja Marcel Vichmanni firma suuromanduses suurhall 11 aasta jooksul suutnud kasumisse jõuda. Miks see nii on, pole suuromanikud vähemusomanikule adekvaatselt selgitanud.

Arco Vara – ärimees Toomas Tooli firma BaltPlast nõudis ettevõttes erikontrolli masu-aastatel toimunud müügitehingute uurimiseks. Aktsionäride üldkoosolekul vaieldi pikalt, kes peaks erikontrolli läbi viima, lõpptulemuseks surus suuromanik peale oma arvamuse.

BLRT – väikeaktsionärid nõuavad, et erikontrolli käigus uuritaks kontserni omaaktsiatega tehtud tehinguid ajavahemikul 1994-2011