Millist kasutatud autot tasub osta?

Kasutatud autosid leiab igasuguse paksusega rahakotile. Foto: Raigo Pajula

Kaks kogenud mehaanikut tõid kasutatud autodest rääkides välja eri tootjate masinate häid ja halbu külgi. Vastupidavamaks peetakse üldiselt Jaapani autosid, vähem jagus kiidusõnu Prantsuse tootjatele.

Samas tõdesid nii Arg­o Rünk autoremondifirmast Bacania kui Automiil OÜ Tartu töökoja juhataja Indrek Nõmm, et paljuski sõltub kasutatud auto seisukord selle ajaloost – kuidas on masinat hooldatud ja millistes tingimustes sõidetud.

«Mis auto nüüd päris kätte ära laguneb?» arutles Rünk. «Enamiku autode puhul oleneb see eelmisest omanikust, kui palju keegi on viitsinud hooldada. Aga niimoodi ühegi auto peale näpuga näidata ei saa, et see nüüd üldse sõita ei kõlba.»

Jaapani auto on vastupidavam

Ühe margina, mis on võrdlemisi vastupidav, tõid mõlemad esile Toyota. «Toyotat võib vist selliseks päris surematuks autoks pidada, kui ta just ära ei roosteta,» tõdes Rünk. «Mazdade kohta ei saa päris sama öelda. Tehnika on Mazdadel hea, aga need roostetavad hirmsasti.»

Nõmm kinnitas samuti, et Jaapani autode vastupidavus sõltub margist. «Mazda on selline auto, mis 100 000 – 150 000-kilomeetrise läbisõidu juures hakkab juba päris tõsiseid kulutusi nõudma, näiteks rattalaagrite osas,» ütles ta ning lisas, et roostetamise tõttu võib remontimisel ka üllatusi ette tulla.

«Mazdal on näiteks oma tüüpvead,» märkis Nõmm. «Toyota on vähe tugevama veermikuga.» Ta nentis, et ka Hondad ei vaja nii palju tõsist remonti kui mõned teised masinad.

Näiteks rattalaagrite puhul tõi Nõmm välja, et kui Toyota või Mazda varuosa on kallim, ent vastupidavam, siis Audidel ja Volkswagenitel võib see küll odavam olla, kuid vajab tihedamat vahetust. «Volkswagen Golfi võib ikka osta, sest isegi kui sel on midagi viga, ei ole remont tõenäoliselt väga kallis,» lisas Rünk. «Jupid on odavad ja varuosade valik ka päris suur.»

Kallid varuosad

Kasutatud autosid leiab igasuguse paksusega rahakotile. «Auto, millest ma võib-oll­a eema­le hoiaks, on Renault,» märkis Rünk. «Selle varuosad on nii hullu hinnaga. Eks seal ongi nähtavasti selle peale välja mindud, et uus auto müüakse odavalt ja kui on mingit juppi vaja, siis maksad selle raha tagasi. Citroëni ja Peugeot’ga pole asi nii hull.»

Samas nentis Rünk, et Renault’ väikesed n-ö naisteautod nagu Clio on vastupidavad. «Need on sellised suhteliselt surematud,» tõdes ta. «Ma tean, et ka silla ja mootori jupid on võrdlemisi odavad, neid on turult saada küll ja küll. Aga kui on mõnda asja vaja, mida saab ainult esindusest, siis tihtipeale auto maksabki ainult 1500 või 2000 eurot, aga näiteks tule eest pead välja käima 400.»

Nõmm lisas, et Renault’ puhul tulebki paljude varuosade saamiseks pöörduda esindusse, kuigivõrd käib see ka Peugeot’ kohta. «Prantsuse auto remont ei hargne nii nagu tavapäraselt Volkswageni või Audi grupi auto­del,» selgitas Nõmm. «Üllatusi on Prantsuse auto puhul rohkem ja remondikulu võib oluliselt suuremaks minna, kui esialgu tundub.»

Lihtsama autoga vähem muresid

Küsimusele, millist autot spetsialist soovitaks osta, vastas Nõmm, et näiteks Volvo S60 ja S80 vajavad küll remonti, ent nende parandamisel ei tule ette üllatusi. Lisaks julges ta soovitada 2000. aasta Passatit. «See auto on remonditav ja täiesti sõidetav ka,» lisas ta.

Rünk lisas, et vana auto puhul kehtib reegel: mida lihtsama ehitusega see on, seda parem. «Kui autol on kolm juhet, siis on kolm muret, aga kui on sada juhet, on seal sada muret,» piltlikustas Rünk.

«Niimoodi hästi üldistades võib ütelda, et Saksa ja Jaapani autosid on odavam remontida, kui mingeid ameeriklasi, millele ei ole väga tükke võimalik saada,» selgitas ta.

«Ega BMW ja Mercedese remont ei ole ka odav tavaliselt. Need on üldiselt nii tehnikat täis autod, et seal on varuosade nimekiri lõputu. Mõnda lihtsat Jaapani või Prantsuse autot on võib-olla odavam üleval pidada. Näiteks Peugeot’, aga see ei paku sulle sellist sõidumugavust kui Mercedes või BMW,» nentis Rünk.

Ajalugu mõjutab palju

Mees ütles, et tänapäeval on väga keeruline autoostmisel midagi soovitada. «Ma ei oska endalegi enam autot osta. Ma olen paaril korral mõelnud, et mis autot ostma peaks, aga ei tea – ei oska isegi välja mõelda,» ütles ta ning lisas, et eks ta loterii ole: «Kui just sõbra käest ei osta, siis võid kõike oodata.»

Ta nentis, et eks kasutatud vanematel autodel on kõigil omad hädad. «Kui auto on 20 aastat Eestis sõitnud, siis ta on ühte nägu või kui ta on toodud kaks aastat tagasi Saksamaalt. Need autod võivad ühevanused olla ja läbisõit on ka enam-vähem sama, aga seda Eestis sõitnud autot ja Saksas sõitnud autot ei saa omavahel kuskilt otsast võrrelda,» sõnas spetsialist.

Samuti tuleb oluline vahe sisse näiteks sellest, kas masinaga on pidevalt sõidetud linna tingimustes või siledal maanteel püsikiirushoidjaga. «Ja siis võtad kolmanda auto sinna kõrvale, mis on olnud maamehe käes ja mis on igalt poolt sõnnikut silmini täis. Mõni mees peab iga 1000 kilomeetri tagant oma pidureid puhastama, sest muidu ei pääse muda vahelt ükski asi tööle,» kirjeldas Rünk.

Vanemal autol on tema sõnul näiteks plastikdetailid oluliselt elastsemad ja ei murdu nii kergelt, uutel autodel on see plasti kvaliteet kehvem. Sama kehtib ka muude materjalide nagu metalli kohta. Selleks, et auto baashinda madalamal hoida ja et olla konkurentsis, kasutatakse kõikvõimalikke odavaid lahendusi.

Läbisõit

Rünki sõnul pole 20 aastat vanal autol mõtet läbisõitu enam üldse vaadata: «See on suvaline number seal ees, see ei pea nagunii paika. Hiljuti üks klient ostis endale Opel Astra, millel näitas spidomeeter pisut alla 500 000 kilomeetri, aga auto sõidab ja pole häda midagi. Väga hea auto on.»

«Mõni hea diiselmootor sõidab miljoni ka ära, pole midagi. Läbisõit ei näita nende vanade autode puhul midagi. Kuni kümme aastat, siis võib veel seda läbisõitu vaadata, aga muidu on neid teisi tegureid seal nii palju, et see number ei näita enam midagi,» selgitas ta, et kümne aasta jooksul on kõikide autode elu lihtsalt nii erinev.

«Üks hea näide on üks klient, kes on poole aasta jooksul teinud kuus avariid. See auto on rohkem remondis olnud kui sõitnud. Kümne aasta pärast on tal küll hea läbisõit, aga sellest, et ta on kuus avariid teinud, ei räägi keegi. Kõik need asjad on küll väiksed olnud – sellised stange ja tiiva mõlkimised, aga mõni auto lihtsalt on selline magnet kohe, et tõmbab ligi.»

Nõmm soovitas uuemate Audide ja Volkswagenite puhul kindlasti esindusest läbisõidu ajaloo kohta uurida. «Teatavalt, kui meie autoturult lähed ostma, siis on auto alla 200 000 sõitnud. Aga mis ta tegelikkuses sõitnud on, seda ei võta kinni. Uuemate Audide ja Volkswagenite puhul on ikkagi esindusest võimalik järele uurida, ja sealt võib üllatusi tulla,» selgitas Nõmm, et sellisest tausta uurimisest on teinekord palju abi olnud.