/nginx/o/2011/09/26/766606t1h66c1.jpg)
Valitsus toetas keskkonnaministeeriumi ettevalmistatud kalapüügiseaduse muutmise eelnõud, mille peamised muudatused on seotud tõsiste rikkumistega kalapüügil.
Kalapüügiseadus muutub krooniliste rikkumiste suhtes karmimaks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kõige olulisemaks muutuseks kutseliste kalurite suhtes on see, et krooniliste seaduserikkujate elu läheb raskemaks ehk kehtestatakse kalapüügieeskirja rikkumiste korral niinimetatud punktisüsteem. Näiteks keelatud püügivahendiga püük tähendab kalalaeva omanikule nelja karistuspunkti. Korraga on võimalik saada lausa 12 trahvipunkti, kui kala püütakse keeluajal ilma loata ja lisaks ei alluta inspektori korraldustele. «Mida enam rikub tunnistuse omanik kalapüügieeskirju, seda karmimaks tagajärjed muutuvad,» lausus keskkonnaminister Keit Pentus. Punktid kustutatakse, kui kalalevatunnistuse omanik ei soorita kolme aasta jooksul ühtegi tõsist rikkumist.
Seadust täiendatakse punktiga, mille alusel kala päritolu tõendava dokumendi võltsimine ja sellise dokumendi või valeandmete esitamine loetakse tõsiseks rikkumiseks. Ühtlasi tunnistati kehtetuks säte, mille kohaselt loetakse kalapüüginõuete tõsisteks rikkumisteks harrastuskalapüüki ilma kalapüügiõigust tõendava dokumendita või harrastuspüügiõiguse eest mobiilimakset tasumata. Edaspidi ei karistata seda rikkumist viiekordse keskkonnakahju sissenõudmisega.