Arumäe: palju põhjust rõõmustamiseks ei ole
15. juuni 2012, 18:20
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
SEB majandusanalüütik Ruta Arumäe ootab käesolevaks aastaks mõõdukat ekspordikasvu, kuid olulist põhjust rõõmustamiseks siiski ei ole.
Aprillis langes eksport võrreldes aastatagusega ligi seitse protsenti, kuid selle taga näeb Arumäe eelkõige eelmise aasta alguses teele pandud suuremaid kütuselaadungeid ja masinapartiisid, mis aastakasvu numbreid oluliselt mõjutasid.
Pikema trendina vaadates on ekspordimahud alates eelmise aasta algusest kõikunud üsna sama taseme ümber. «Põhjust rõõmustamiseks aga samuti palju pole, sest ka edasist kasvu pole toimunud ega saa ka lähiajal ilmselt toimuma. Valdav osa indikaatoreid, mis näitavad edasise nõudluse suunda välismaalt, on pigem allapoole,» selgitas Arumäe. Erandiks on tema hinnangul ehk Venemaa, kuhu ekspordi kasvatamise potentsiaal on hetkel kõige suurem. «Ka kiduramates nõudluse kasvu tingimustes võimalik alati turuosa suurendada, eriti nii väikese turuosaga riigil nagu Eesti, mis võib olla ekspordi suurendamise potentsiaal Põhjamaade ja Euroopa suunal. Eesti ettevõtete eksporditellimused on aasta algusest püsinud stabiilsetena,» jätab Arumäe kasvupotentsiaali osas siiski lootust.
Arumäe hinnangul Eesti eksport sel aastal keskmiselt siiski ligi 6-7 protsenti suurenema. «Negatiivsel kasvul pole põhjust edasi süveneda, vähemasti niikaua, kuni Euroopas mingit suuremat raputust ei toimu,» selgitas Arumäe.
Ometi on ekspordikasvu taga põhiliselt masinate ja seadmete sektor, mis on aga ühtlasi ekspordi suurim mõjutaja, moodustades 20 protsenti koguekspordist. «Et just see kaubagrupp kõige enam pihta on saanud, pole sugugi juhuslik, vaid johtub Eurokriisist ja üldise majanduskeskkonna ebakindlusest, mis nõudlust investeerimiskaupade järele kahandavad, ja seda need masinad ja seadmed oma olemuselt just on.»
Ülejäänud ekspordi kasv oli küll positiivne (aprillis neli protsenti) kuid kasvud on seal selgelt kahanenud.
Paremini läheb Arumäe sõnul toidukaupadel, mis erinevalt masinates on lõpptarbimistooted, ning nende vastu on suurem nõudlus nii Soomes kui Venemaal.