/nginx/o/2012/04/19/1063656t1hdc71.jpg)
Viie eelseisva aasta jooksul lahkub euroalast vähemalt üks riik, näitab keskpankade reservihaldurite küsitlus, kes vastutavad kokku enam kui 8 triljoni dollari eest.
Keskpankurid usuvad, et euroala laguneb
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
UBSi poolt küsitletud enam kui 80 keskpanga reservihaldurit, riiklikku varafondi ja mitmepoolset asutust väljendasid süvenevat rahutust nädalavahetusel toimuvate Kreeka valimiste pärast, mida peetakse pöördepunktiks ühisraha ajaloos.
Keskpankurid ja varahaldurid usuvad, et euroala lagunemine on eelseisva 12 kuu jooksul maailmamajanduse suurim risk.
Ligi kolm neljandikku neist ütles, et viie aasta jooksul lahkub euroalast vähemalt üks riik.
Ligikaudu veerand viimastest usub aga, väljujaid on rohkem.
Haldurite vaated kujutavad endast kontrasti mõnede keskpankade katsetele kergitada usaldust ühisraha vastu.
Samas on reservihaldurite seisukohad kaalukad, kuna neil on arvestatav mõju valuutaturgudele lähtuvalt otsustest, kuhu nad oma vastutusalas olevad varad paigutavad.
Viimastel kuudel on euroala lagunemise väljavaade ajanud ärevile igat liiki investoreid, vallandades Euroopa aktsiate müügilaine, perifeeria laenukulude tõusu ja euro väärtuse languse.
Kreeka muredele on lisandunud Hispaania pangakriis, mis õõnestab investorite kindlustunnet veelgi.
See on juba toonud kaasa varafondide eemaldumise eurost.
Maikuus teatas Šveitsi keskpank, et on kahekordistanud avakvartaliga oma naelsterlingite hoiuseid – eurode arvelt.
Analüütikute ja maaklerite sõnutsi on seda teinud ka teised reservihaldurid.
Reservihaldurid prognoosivad, et aasta lõpuks läheb euro kaubaks hinnaga 1,15-1,25 dollarit (eilne hind oli 1,26 dollarit).
Kõlas ka seisukohti, et aasta lõpuks ei ole eurot enam olemas.
Copyright The Financial Times Limited 2012