/nginx/o/2008/07/02/53557t1h4176.jpg)
/nginx/o/2023/12/28/15802674t1he732.jpg)
/nginx/o/2009/02/27/141148t1h5583.jpg)
Kahe riigi keskpangad sõlmisid täna leppe, millega rootslased annavad Eesti Panga käsutusse 10 miljardit krooni, mida saab kasutada vajadusel siinsete pankadele likviiduse ehk maksevõime taastamiseks.
Rootsi keskpank annab 10 miljardit Eesti julgestamiseks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
10 miljardi Rootsi krooni (ligi 14 miljardit Eesti krooni) suuruse abipaketi saamise ettevalmistustööd algasid juba enam kui aasta tagasi.
«Praeguses majandusolukorras on kahe riigi keskpankade koostöö tähtis. Nii Rootsi kui ka Eesti finantssüsteemid on sarnased. Selle tõttu aitab Rootsi keskpank Eesti Pangal Eestis finantsstabiilsust kindlustada,» ütles Rootsi keskpanga juht Stefan Ingves ametlikus teates.
Et Eesti rahailma valitsevad pangad Swedbank ja SEB on Rootsi pankade tütred, siis võtab sealne keskpank 10 miljardi krooni lepinguga ka vastutuse nende tegevuse eest Eestis.
«Meie pankade rahalised vahendid ei tule ainult Eestist, on loogiline, et ka ematuru keskpank vastutab siinsete pankade eest,» ütles lepingu kohta Eesti Panga avalike suhete büroo juhataja Livia Kulm.
Kulm kinnitas, et hetkel pole keskpangal vaja siinsete pankade likviidsust rahasüstiga turgutada. Leping loob raamistiku, et kui seda peaks olema vaja teha, siis saab Eesti Pank kiiresti tegutseda.
«Leping annab meile lisaturvatunde ega tähenda seda, et siinses panganduses oleks asjad hullemaks läinud,» lisas Kulm.
Keskpanga andmeil jäid Eestis tegutsevad pangad jaanuaris kahjumisse. Läti pangad olid jaanuaris kasumis.
«Riksbankiga täna sõlmitud leping annab tunnistust ka piiriülese koostöö tähtsusest lõimunud finantsturgudega maailmas,» sõnas Eesti Panga juht Andres Lipstok ametlikus teates.
Ansip: ei prognoosi raskusi
Peaminister Andrus Ansip ütles Vikerraadio otsesaates «Reporteritund», et lepingu sõlmimine on märk sellest, et Eesti ja Rootsi kavatsevad piiriüleselt koos tegutseda juhul, kui selliseks tegutsemiseks peaks vajadus tekkima.
«Aga me ei prognoosi seda, et meie pankadel peaks mingisuguseid raskusi tekkima. Praegu on Eestis tegutsevad pangad hästi kapitaliseeritud, möödunud aastal olid nad arvestatava kasumiga,» lisas peaminister. Tema sõnul on Rootsi, Soome ja Taani pankade Eestis tegutsevad tütarpangad tugevate reservidega pangad ja seisavad kindlalt.
«Skandinaavia pankade laenumaht näiteks Rootsis ületab 20-kordselt nendesamade pankade laenumahu Eestis. Rootslaste jutud sellest, et Baltimaad on kuidagi rootsi pankadele liiga teinud, ei vasta kindlasti tõele - vastupidi, Rootsi pangad on teeninud siin Balti turul päris priskeid kasumeid ja põhjust kurtmiseks ei tohiks neil küll olla,» leidis Ansip.