Unileveri juht: spekulandid, ärge ostke meid!

Kristina Traks
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Unileveri juht Paul Polman
Unileveri juht Paul Polman Foto: http://foodservicefootprint.files.wordpress.com/2010/01/unilever-paul_copy.jpg

Unilever on loobunud kvartaalsest aruandlusest ja tõrjub riskikapitalifonde omanike ringist. Kiiret kasumit otsivatele spekulantidele ütleb ettevõtte juht Paul Polman, et püsigu parem ettevõte omanikeringist eemal ja leidku mujalt spekuleerimise võimalusi.

2009ndast aastast Unileverit juhtinud Paul Polman räägib intervjuus HBRi peatoimetajale Adi Ignatiusele oma juhtimispõhimõtetest. Muuhulgas on Polman öelnud: «riskikapitalifondide juhid müüksid maha ka oma vanaema, kui keegi tema eest midagi maksaks», vahendab Pärnu Konverentside ajaveeb HBRis ilmunud intervjuud.

Miks olete valinud sotsiaalselt vastutustundliku äristrateegia?

Analüüsisime megatrende, näiteks rahvastiku kasvu ja ressursside kahanemist ning jõudsime järeldusele, et peame keskenduma ärimudelile, mis mitte ainult ei võta, vaid ka pakub midagi nii ühis- kui keskkonnale. Me tahame vähendada oma keskkonnaalast jalajälge, hankida põllumajanduslikke toormaterjale jätkusuutlikult ja pakkuda miljardi(te)le inimesele toitu.

Kas see peab olema äriettevõtte eesmärk?

Maailm on stressis ja «teised 99 protsenti» on saatnud selge sõnumi. Iga kuue sekundi jooksul sureb maailmas üks laps nälga. Me arvame, et ettevõtted, kes on vastutustundlikud ja panustavad kogukonda, on pikaajaliselt edukad. Me teame, et varem pole see eesmärgiks olnud, kuid just seepärast jõudsimegi tänasesse kriisi. Ning jah, me saame aru, et selle äristrateegiaga kaasneb risk meie põhiärile.

Kuidas te suudate jätkusuutliku äristrateegiaga raha teenida?

Ma küsiks vastu, et kuidas saab keegi teha äri ilma ühiskonda ja inimesi aitamata?  Pikaajalise planeerimise puhul tuleb arvestada ettevõtteväliste kuludega ning kui seda teha, on see kasumlik kõigi jaoks. Näiteks kliima soojenemine põhjustas Unileverile 2011 aaastal 200 miljonit eurot täiendavaid kulusid (põud, üleujutused jne.). Sellele võib lisada poliitilised pinged, mida põhjustab ekspluateerimine tema erinevates vormides. Mõnede hinnangute kohaselt on tarbekaupade tööstusharu kasumid 30 aasta pärast tänu ülaltoodud faktoritele kadunud.

Kuidas te suudate enda tegevusi mõõta?

Meil on üle 50 detailse mõõdiku, alates arendustegevusest ja lõpetades kaubamärkide ja motivatsioonisüsteemidega. Eesmärgiks on luua väärtust. Näiteks põllumaa teaduslik harimine ja haldamine võimaldab suurendada ka saake, mis omakorda muudab kohaliku kogukonna elujärje stabiilsemaks.

Millised on suhted aktsionäridega?

Loomulikult on see protsess komplitseeritud, kuna on vaja näidata tulemusi ning tõestada, et strateegia toimib. Tänu loobumisele kvartaalsest aruandlusest saame suhtluses aktsionäridega keskenduda strateegiale, mitte taktikale. Müoopiline nägemus, et ettevõtte ainus eesmärk on luua väärtust aktsionäridele hoolimata tagajärgedest, ei võimalda arendada jätkusuutlikku ettevõtet.

Meie eesmärk on kaasata aktsionäre, kes on nõus ettevõtte strateegiaga. Seepärast palume lühiajalistel spekulantidel oma aktsiaid mitte osta. Me ei mõista neid hukka, vaid lihtsalt palume spekuleerida mujal. Senini on meie aktsia hind olnud tööstusharu keskmisest parem, kuid me teame, et tagasilöökide korral on tuba kohe kriitikuid ja küünikuid täis.

Mida olete finantskriisist õppinud?

Ma kutsun seda kriisi „eetika kriisiks“. Ma olen kapitalist, kuid ma saan aru, et ühiskond ei saa samamoodi edasi toimida. Üks võimalustest on investeerida sotsiaalse vastutustundega. Ma näen, et üha rohkem ettevõtteid valib selle tee ning ühel hetkel ületame me kriitilise massi.

Kahjuks jätkub probleemide eitamine. Me ei saa elada maailmas, kus 15 protsenti elanikkonnast kasutab 50 protsenti ressursse. Me võime arvata, et küll majandusreeglid asjad paika panevad. Kuid just need samad reeglid on põhjustanud tänase majanduskriisi.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles