/nginx/o/2012/06/14/1167788t1ha73b.jpg)
Tallinnas Saku tänaval tegutseb juba kuus aastat firma Solhjell Baltic, mis toodab Norra rahvariideid. «Teinekord ei saa eestlased aru, miks meil rahvariideid nii palju vaja on,» rääkis ettevõtte juht Inger Siri Strand, kes viimased aastad peamiselt Eestis elanud. «Norras on aga palju üritusi, kus neid kantakse.»
«Iseseisvuspäev, 17. mai on väga oluline ja siis kannavad rahvariideid kõik, kellel need olemas on,» selgitas Strand. «Samuti kantakse rahvariideid leeris. Kui sa oled 14 või 15, siis tuleb kirikus leeris käia ja see on ka aeg, mil enamik tüdrukuid endale rahvariided ostab. Poisid kasvavad pärast seda veel ja ostavad oma rahvariided enamasti siis, kui nad on 20–25.»
Kvaliteet oluline
Samuti kantakse rahvariideid palju ristimistel ja pulmades. See, et need valmivad Eestis, ei ole Strandi kinnitusel enamiku inimeste jaoks probleem. «Mure on selles, et Norras on palgad väga kõrged ja seal on tootmine liiga kallis,» selgitas ta. Pealegi ei ole Norras võimalik enam õmbluseriala õppida.
Nii polegi tekstiilitööstustel teist teed kui Norrast ära kolida. Enamik rõivatööstusi on läinud Hiinasse, osa Norra rahvarõivaid valmib ka Tais.
Strand leiab aga, et kvaliteedi kontroll on väga oluline ning seepärast oleks parem, kui õmblustöö tehakse ära Euroopas. Seda enam, et enamik rahvarõivaid valmib rätsepatööna tellija mõõtude järgi ja need on väga kallid. Sestap otsustatigi kolida Eestisse.
Odavamad rahvariided maksavad 2000, kallimad aga kuni 7000 eurot. «Mõnedes rahvariietes on kasutatud palju hõbedat,» rääkis Strand. «Kõik tikandid on käsitsi tehtud. Ka materjalid on väga kallid – palju kasutatakse brokaati ja villast.»