/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2009/02/27/141047t1h871d.jpg)
Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) seatud nõuete täitmata jätmine muudaks Läti lati devalveerimise vältimatuks, ütles eile Briti kaubanduskoja konverentsil esinenud analüütik.
Ekspert: IMFi nõuete täitmata jätmine devalveeriks lati
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ajakirjaga Economist seotud analüüsikeskuse Economist Intelligence Unit esindaja Aidan Manktelow ütles, et Läti majanduse stabiliseerumine ja võimalik kasv saab aset leida varemalt 2011. aastal.
«Majanduslangusest väljumiseks tuleb Lätil seista silmitsi keerulise üleminekuperioodiga, mille lõpplahendiks saab olla kas IMFi programmi täiemahuline rakendamine, muuhulgas haridus- ja tervishoiusüsteemi reformimine, või rahvusvaluuta devalveerimine,» sõnas Manktelow.
Olulisemateks ülesanneteks pidas analüütik ekspordi tugevdamist ja rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmist.
Kuna aga kõiki Läti peamisi eksporditurge on üldine majanduslangus mõjutanud, on peamiseks väljakutseks nii valitsusele kui ettevõtetele areneda konkurentsi mõttes, märkis ta.
Eksperdi hinnangul on Lätil selleks kaks võimalust - lati devalveerimine või poliitikute poolt eelmise aasta lõpus jalge alla võetud raske tee - vähendada eelarvedefitsiiti ja kulutusi. Ehkki 15-protsendiline halduskulutuste vähendamine on igati tervitatav, ei pruugi see Manktelowi sõnul olla piisavaks riigi majandusprobleemide lahendamisel.
«Esiteks on kriis arvatust sügavam ja karmim; teiseks kujutab Kesk-Euroopa ja teiste riikide valuutade devalveerimine endast tõsist ohtu ekspordile ja konkurentsivõimele; kolmandaks ei ole me siiani näinud mingeid katseid reformida riigi haridus- ja tervishoiuprogramme, mis on üks IMFi nõudmisi, ja see seab kahtluse alla Läti võimekuse rakendada kogu abiprogrammi,» ütles Manktelow.
Eksperdi sõnul on Lätile antud rahvusvaheline abi võrreldes teiste abi saanud riikidega suhteliselt kõrge, ulatudes kolmandikuni Läti SKPst. Manktelow tõi näiteks, et Ungarile antav abi on märksa väiksema osakaaluga.
Analüütik tõdes, et IMFi nõudmiste täitmata jätmisel jääbki Läti majanduse päästmiseks ainsa võimalusena püsima lati devalveerimine.
Kaubanduskoja pressiesindaja Liva Jegere ütles, et nad olid kutsunud Manktelowi Lätisse juba eelmisel aastal, toona tõi mees Läti jaoks välja kaks võimalikku arengustsenaariumi - eelmiste aastate tasakaalustamata majanduskasv võib tuua endaga kaasa tõsise kriisi või leiab aset mõnevõrra pehmem maandumine, mis rajaneb ekspordi ja sisetoodangu arendamisel.
Briti kaubanduskoda Lätis asutati 1996. aastal, olles ühtlasi suurim välisriigi kaubanduskoda. Lisaks Suurbritannia ja Läti firmadele hõlmab koda ka mitmeid Rootsi, USA, Soome, Taani, Islandi ja Norra ettevõtteid.