/nginx/o/2012/06/12/1161598t1hbdd9.jpg)
Saksamaa sõnutsi hakkavad Hispaania pankade 100 miljardi eurost kriisilaenu, nagu ka teisi euroala abipakette, kontrollima rahvusvahelised inspektorid – kuigi Madrid uskus end pääsevat Portugali, Iiri ja Kreeka taolistest kurnavatest tingimustest.
Saksamaa kehtestas Hispaaniale troika kontrolli
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ühtlasi teatas Saksa rahandusministeerium, et laenudele rakendub eelistatud staatus Hispaania olemasolevate riigivõlakirjade suhtes, mis tähendab seda, et Berliin saab oma raha tagasi, kui Hispaaniat tabavad tulevikus maksekatkestused.
«Moodustatakse troika [st Euroopa Liidu, Euroopa Keskpanga ja Rahvusvahelise Valuutafondi inspektorite töörühm] mis hakkab kontrollima programmi rakendamist,» ütles eile Saksa rahandusminister Wolfgang Schäuble.
Hiljem lisas ministeeriumi pressiesindaja, et Schäuble arvates on «efektiivsem», kui laen võetakse permanentsest Euroopa Stabiilsusmehhanismist (ESM).
ESMi laenud on teiste kreeditoride suhtes eelisolukorras ja seega on kindlustatud, et Hispaania maksekatkestuste puhul saavad oma raha esmalt tagasi teised euroala riigid – ning alles siis tuleb eraviisiliste võlausaldajate kord.
Schäuble sõnad lähevad vastuollu Hispaania valitsuse väljaütlemistega – nimelt on viimane on väitnud end väärivat väiksemat sekkumist.
Hispaania peaminister Mariano Rajoy eelistab nimetada 100 miljardi eurost operatsiooni «krediidiliini avamiseks» riigi pankadele, mitte abipaketiks, millega kaasneks Hispaania majanduse range järelevalve.
Eile ütles Hispaania valitsus, et abipalve ei mõjuta olemasolevaid riigivõlakirju – andes sellega mõista, et eelistaks raha saamist Euroopa ajutisest finantsstabiilsuse fondist (EFSF), millel ei ole eelistatud kreeditori staatust.
Mõned euroala poliitikud muretsevad, et kui kriisilaenule ESMi kaudu eelistatud seisus tagatakse, lähevad võlaturud väga ärevile. Kuna investorite raha satuks maksekatkestuste kontekstis suurema riski alla, hakkaksid nad nõudma kõrgemaid tootlusi. Seega Hispaania lenukulud hoopis kerkiksid.
Kartes eelisnõudeõigusega võlausaldajate staatuse tagajärgi, jäeti vastav klausel EFSFist välja, kui see mehhanism 2010. aastal käivitati.
Kuid Saksamaa nõudis, et EFSFi permanentse järeltulija ESMi puhul tuleb see reegel – mida esimesena mainis IMF – lisada.
Kuigi Saksamaa ESMi nõue ongi juba Hispaania võlakirjade tootlusi kergitama hakanud, kinnitavad Berliini ametnikud, et uue fondi puhul on plusse rohkem kui miinuseid. Näiteks peaks Hispaania EFSFi puhul pakkuma Soomele nende raha eest tagatisi.
Ametnike sõnutsi oleks ESMi puhul lihtsam Saksa parlamendilt Hispaania programmile heakskiitu saada. Kantsler Angela Merkeli kristlikud demokraadid ja nende vabademokraatidest koalitsioonikaaslased on euroalale uute laenude andmise suhtes järjest tõrksamad.
Küll aga tunnistas Merkeli pressiesindaja, et otsust, kas kasutatakse ESMi või EFSFi, ei saa teha Saksamaa. Ta ütles, et fondivaliku otsustab lõpliku paketi ajastus ja vorm.
Mõned euroametnikud ütlevad, et EFSFi raames kokkulepitud laenu saaks pärast ESMi üle kanda – kui see käivitub – ilma eelisseisust lisamata.
Teised euroametnikud kinnitavad aga, et Saksamaa ja Prantsusmaa on juba võtnud selgelt ESMi pooldava seisukoha ning et neile on juba lubatud, et Madrid saab raha justnimelt sealt.
Copyright The Financial Times Limited 2012