Eestlaste lillede kinkimise komme väheneb

Lillepood Viljandis. Foto: Elmo Riig / Sakala

Viimastel aastatel on märgatavalt vähenenud imporditavate lillede arv, samas on odavad importõied aidanud kaasa kohaliku lillekasvatuse kahanemisele.

Lõikelillede impordi kõrgaeg oli 2007. aastal, kui Eestisse toodi üle 20 miljoni lõikelille, kirjutab statistikaameti väliskaubandusstatistika talituse juhataja Evelin Puura statistikablogis. Majandussurutis vähendas märgatavalt ka lõikelillede sissevedu ning 2009. ja 2010. aastal imporditi kummalgi aastal ligi 14 miljonit lõikelille, 2011. aastal vaid 12 miljonit. Seega on viimastel aastatel lõikelillede sissevedu vähenenud.

Vähenenud on ka Eestis katmikalal kasvatatavate lillede ja ehistaimede pind. Kui 2003. aastal oli lillekasvatuses katmikala pindala 12,3 hektarit, siis 2010. aastal vaid 9,5 hektarit. Katmikalal kasvatatakse nii lõikelilli, suvelilli kui ka toalilli.

Peamised Eestis kasvatatavad lõikelilled on roos, tulp, nartsiss, liilia ja krüsanteem. Kodumaise aastaringse lillekasvatuse hääbumise peamisteks põhjusteks on kõrged majanduskulud ja sissetoodud lõikelillede odav hind.

Eesti kaubanduses müügil olevad lõikelilled on pärit väga erinevatest piirkondadest. Roosid on peamiselt pärit Euroopa Liidust, Ecuadorist ja Kenyast. Üle 70 protsendi nelkidest on pärit Kolumbiast. Orhideed on enamasti kasvatatud Tais, krüsanteemid ja gladioolid aga Euroopa Liidus.