Päevatoimetaja:
Sander Silm

Võti võlakriisist väljatulekuks: vähem ametnikke, rohkem immigrante

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Kristina Traks
Copy
Artikli foto
Foto: http://www.konverentsid.ee/wp-content/uploads/2012/06/DebtMonster_Ex2_lg_tcm80-77208.jpg

Jätkuvalt puudub arusaam ja lähenemine, kuidas hetke majandussurutisest välja tulla. BCG (Boston Consulting Group) leiab, et avaliku sektori töötajate arvu tuleb kärpida ning muuta tuleb immigratsiooni- ja integratsioonipoliitikaid.

Krugmani seisukohtadest võib arvata ju nii või naapidi, aga nälginud lehm piima ei anna. BCG nõustub, et kärpimine on vajalik, kuid see ei saa olla ainus lahendus. BCG on avaldanud viimastel aastatel mitmeid andmete ja faktidega põhjendatud analüüse võlakriisi ja majandussurutise teemadel, vahendab Pärnu Konverentside ajaveeb.

Pool Euroopast ei suuda ennast võlakoormast välja kärpida. Mida enam seda on proovitud, seda selgemalt avaldub negatiivne mõju majanduskasvule ja lehm jääb järjest kondisemaks ning võlakoorem ainult kasvab. Seega on loogiline, et osa lahendusest peab tulema majanduskasvust, kuigi paljude riikide jaoks pole ka see võimalik (vt lisatud joonis).

Nii nagu kärpimisel ja kärpimisel, on vahe ka kasvul ja kasvul. Hollande’i ettepanek riiklikust stiimulist (näiteks kampaanialubadus 200 tuhat uut õpetajat) tekitab rohkem probleeme, kui lahendab. Kasv peab tulema erasektorist, kuna ainult erasektor suudab SKTd kasvatada. Prantsuse avalik sektor on suurim Euroopas, kus on rakendatud 23 protsenti töötajaskonnast võrreldes näiteks Saksamaa 12 protsendiga.

Lahendus on iseenesest lihtne: Euroopal on vaja rohkem töötajaid, kes panustaksid SKT kasvu, mis omakorda vähendab võlakoormat ja katteta pensionikohustusi. Selleks on vaja suurendada erasektori töötajate arvu avaliku sektori arvelt (OECD keskmine 15 protsenti töötajaskonnast) ning lisaks muuta luhtunud immigratsiooni- ja integratsioonipoliitikat. Näiteks Kanada on immigratsiooniga ja sellest tuleneva majanduskasvuga pärast 2001. aasta poliitikamuutust kõige edukamalt hakkama saanud.

Märksõnad

Tagasi üles