Eesti poodides müügil olevast õrnsoolatud kanafileest moodustab viiendiku soolalahus, kuid nüüd otsustas üks tootjatest lisaainetest loobuda.
Rannamõisa loobus broilerifileele vee lisamisest
Rannamõisa tootejuhi David Pärnametsa sõnul on õrnsoola- ja maitselahustega, millega broilerifileed tööstuslikult pritsitakse, võimalik tootele lisada 15–30 protsenti toote kaalust. See lubab õrnsoolatud broilerifileed müüa tunduvalt odavamalt kui naturaalset kanafileed.
«Meie liigume pigem selles suunas, et liha oleks võimalikult puhas,» selgitas Pärnamets Rannamõisa valikut. «Kaotasime maitsestatud broilerifilee üldse müügist, et tarbija ei peaks poodi minnes mõtlema, mida filee sisaldab või ei sisalda. Pigem olgu kõik puhas.»
Pärnametsa sõnul tähendab nende otsus kõrgemat hinda ja väga hinnatundlike tarbijate seas ka turuosa kaotamist. Naturaalse broilerifilee kilohind on õrnsoolatud fileest umbes 30–40 senti kallim.
Teine Eestis linnuliha pakkuv ettevõte Tallegg aga jätkab turundusjuht Triin Kõrgmaa sõnul mõlemat tüüpi kanafilee müümist, et anda tarbijatele võimalus toodete ja hinnaklasside vahel ise valida. «Tarbijad on väga teadlikud ja oskavad täpselt etiketi pealt välja lugeda, mida toode sisaldab,» märkis Kõrgmaa. Tema sõnul moodustab soolalahus Talleggi õrnsoolatud kanafileest viiendiku. Näiteks Prismas on pakendatud Talleggi jahutatud kanafilee kilohind 5,99 ja õrnsoolatud kanafileel 5,49 eurot.
Hinnavahe naturaalse ja õrnsoolatud Talleggi kanafilee vahel võib Kõrgmaa väitel olenevalt poeketist ulatuda kuni 50 sendini kilo kohta. «Perele söögi tegemisel on see hinnavahe ikka juba märgatav,» nentis ta. «Õrnsoolatud kanafileed hakkasimegi tootma selleks, et pakkuda kõigile võimalust kanafileed osta ka odavamalt.»
Tootjate sõnul ostavad tarbijad rohkem siiski naturaalset kanafileed. Rannamõisas moodustas maitsestamata kanafilee 85 protsenti filee müügist, Talleggis 60 protsenti.