Teejuht algajale kalamehele

Foto: Elmo Riig / Sakala

Kalastusharrastus on muutunud eestlaste seas järjest populaarsemaks, harrastajatering mitmekesisemaks ja nooremaks ning järjest rohkem kipub kalavetele õrnema soo esindajaid.

Just seda tõdeb Salmo kalastuspoe müüja-konsultant Roland Rink ning lisab, et eriti kevaditi on kalastuskauplused hommikust õhtuni paksult rahvast täis. «Kindlasti on oma osa kalastuse populariseerimisel ka TV 3 ja TV 6 näidataval saatel «Kalamehejutud»,» arvab ta.

«Kalastajate seltskond on alati kirju olnud, kuid eriti viimastel aastatel on pensionäridest taatidele lisandunud palju noori harrastajaid, sõpruskondi, perekondi ning ka naisi on palju juurde tulnud – see on mõneti üllatav, kuid on näha, et naised ei kipu õnge ostma mitte kaaslase meeleheaks, vaid sellepärast, et see neid huvitab,» tõdeb Rink.

Algajale kalastajale, olgu ta mees või naine, kulub hea nõu marjaks ära. Et end veidigi enne kalastuspoodi minekut ette valmistada ja aimu saada, mida selline hobi endast üldse kujutab, annab Roland asjatundjana kõige üldisemad soovitused.

Õngeritv: lihtsamate, korgiga õngeritvade, millega annab püüda ahvenat, särge, kokre ja teisi väiksemaid kalu, pikkus algab kolmest meetrist ja küünib kuni üheksa meetrini. Levinuimad on 4–5-meetrised ridvad. Hinnaklass ulatub 10 eurost kuni mitmesajani. Praeguste õngeritvade materjal on palju kergem kui varem, klaasplasti asemel kasutatakse kerget süsinikku.
Spinning on juba samm edasi ning sellega võib minna ka haugi, meri-, jõeforelli ja lõhe järele.

Landid: landivalik on tänapäeval hästivarustatud kalapoodides väga suur (küündides mitmete tuhandeteni), levinuimad on plekklandid; olemas on ka kalakujulised landid (voblerid); pöörlevad landid, mis tekitavad pööreldes valgusvihu (see meeldib ahvenatele või haugidele) ja silikoonlandid – mudeleid on palju, samuti on palju nende alaliike, mille erinevus seisneb peamiselt värvis. Algajal kalamehel peaks kohvris olema vähemalt paar-kolm lanti, et kui mõni kaotsi läheb või kinni jääb, ei peaks kalapüüki veel lõpetama.

Korgid: kuuluvad nii õnge kui ka spinningu juurde. Need on süstematiseeritud numbrite järgi, mis näitab ära, kui palju tuleb neile raskuseks tina lisada. Rusikareegel ütleb, et mida kaugemale tahetakse rakendust heita, seda raskem peab olema õngekork. Õige korgi valik on sama peen ja kogemustel põhinev kunst nagu kõik muugi, mis kalastamise juurde kuulub.

Rullid: kahte tüüpi – haspelrullid ja multirullid, viimased on mõeldud suurte raskustega püüdmisel (näiteks mere- või ookeanipüügil). On ka aku peal töötavaid rulle, mis säästavad jõudu eriti ookeanipüügil, kus tamiilid on pikad ja raskused suured.

Tamiilid: õngepüügil läheb vaja peenemat, spinningupüügil jämedamat tamiili. Tamiilide pikkus ulatub paarist meetrist kuni viie kilomeetrini.

Kahvad: möödapääsmatu abivahend eriti suuremate kalade kaldale või paati tõstmisel.
Sumbad: võimaldab kalu kaua elusana hoida ja kas või püügi lõppedes neist osa pärast valiku tegemist elusana vette tagasi lasta.

Kott-ämber: eri suurusega kokkukäivad ja väga hästi puhastatavad PVC «ämbrid», mis kuluvad marjaks ära nii kalade elushoidmisel kui ka transpordil. Olemas on ka (linasest) riidest kalakotid.

Sööt ja söödakarp: kalamees ei saa eriti õngepüügil läbi kalasöödata. Tavapärasem sööt on vihmaussid (viies mõõdus) ja kärbsetõugud (mitut värvi), mida hoitakse õhutatavates karpides. Lisaks neile veel erinevaid tõuke ja vastseid.

Kalasööt: õngepüügil hädavajalik, et kalu kohale meelitada. Ilma söödata püütakse vaid kevadist kala, söödaga on püügiedu garanteeritud kogu aeg.

Kalamehekohver: igati praktiline asi, kuhu kogu kalastusvarustus korralikult ära mahutada. Alates heast kalamehenoast, näpitsatest (et kalalt konksu lõugade vahelt kätte saada ja tina kinni vajutada), tamiilidest, rullidest, lantidest, konksudest, korkidest, söötadest ja muust – kõik leiab siin endale õige koha.

Riided ja jalanõud: spetsiaalsed kalameheriideid ja jalanõusid valmistatakse väga kvaliteetsetest materjalidest, mis teevad olemise ja liikumise kergeks ja mugavaks. Kummikud ja kummipüksid, matkajalanõud, kamo-kombinesoonid (milleta ei saa näiteks väga terase nägemisega jõeforelli püüdagi), soe pesu, spetsiaalsed termosokid-kindad, sääsekaitsejakid ja -mütsid.

Abivahendid, mis teevad kalastamise mõnusamaks ja lihtsamaks: toolid, taburetid, niiskuskindlad istumisalused ja magamismatid, matkanõud, priimused, portatiivsed suitsuahjud ja grillid, toidukarbid, kahvlid-noad, toidu- ja joogitermosed. Väga populaarne on sääsetõrjevahend, mis tõesti ka sääski peletab.

Artikkel ilmus Postimehe erilehes Suvi 2012.