Õnnelik olemist saab harjutada

Palmisaar. Foto: SCANPIX

Paljud usuvad, et õnnelik-olemine järgneb õnnestumisele: «kui saan ametikõrgendust, siis olen õnnelik», «kui saan hea müügi tehtud, siis olen õnnelik» jne. Tegelikult on taoline uskumus sügavalt ekslik ja nõnda tekkinud hetkeline õnnetunne möödub kiiresti.

Õnnestumine on aga liikuv eesmärk, nii kui üks siht on saavutatud, asendub see teisega. Tegelikkuses toimivad asjad vastupidi: positiivselt mõtlevad inimesed saavad keeruliste olukordadega paremini hakkama. Tulemused paranevad, kui mõtlemises valitseb jaatav toon, vahendab Novi arengukeskus HBRi.  

Teine eksiarvamus on, et õnnelikkus sõltub päritolust või keskkonnast või mingist nendevahelisest kombinatsioonist. Mõlemad tegurid küll omavad oma mõju, aga inimese üldine heaolutunne on siiski üllatavalt muganduv. Saab juhtida nii oma kombeid, tööharjumusi kui ka suhtumist stressi, et olla õnnelikum ja edukam oma igapäevases elus.

Raamatu «The Happiness Advantage» autor ja ettevõtte Good Think juht Shawn Achor toob välja kolm tähtsat õnnelikkuse ja heaolu tunde parandamise viisi.

 1.       Arenda uusi harjumusi

Uurides aju muutumisvõimet täiskasvanutel on selgunud, et uute harjumuste omaksvõtmine moodustab ajus uusi seoseid. Shawn Achori poolt teostatud uuringud on näidanud, et ühe lühikese positiivsusharjutuse igapäevane kordamine võib olla täiesti piisav, et tuua püsiv mõju juba kolme nädalaga.
Näiteks 2008 aasta detsembris paluti tal õnnelikumaks treenida KPMG New York’i kontori maksuspetsialiste.  Teatavasti olid siis majanduses väga rasked ajad. Shawn Achor palus neil valida ühe järgmisest viiest toimingust, mida sooritada igapäevaselt kolme nädala jooksul:

 ·        Loetlema lühidalt kolm asja, mille üle nad on tänulikud
 ·        Kirjutama positiivse sõnumi kellelegi oma sotsiaalsest tugivõrgustikust
 ·        Mõtisklema töölaua taga kaks minutit
 ·        Tegelema füüsilise liikumisega kümme minutit
 ·        Kirjutama kahe minuti jooksul kalendrisse kirjelduse viimase ööpäeva kõige tähendusrikkamast kogemusest.

KPMG maksuspetsialistidele lisaks võeti katsesse ka võrdlusgrupp, kes ei olnud selliseid igapäevaseid harjutusi teostanud. Mitmed päevad peale harjutusperioodi lõppu mõõdeti gruppide üldist heaolu tunnet, kas neil esines masendust ja kui toimekad nad olid. KPMG grupi näitajad olid selgelt paremad võrdlusgrupi omadest.
Neli kuud hiljem tehti kordusmõõtmised. Ja jällegi ületasid harjutuses osalejate optimismi ja rahulolu näidud teist gruppi. Kui enne harjutuste algust oli grupiliikmete eluga rahulolu keskmine tulemus 22.96 punkti, siis neli kuud hiljem oli see juba 27,23, kusjuures maksimaalne näit on 35.

Õnnelikkus oli muutunud nende inimeste jaoks harjumuseks.

2. Aita töökaaslasi

Eelpoolmainitud harjutuses üks valikülesanne oli  kirjutada iga päev positiivne sõnum kellelegi oma tugivõrgustikust. Tugev sotsiaalne tugi on üldises heaolus väga oluline. Näiteks Julianne Holt-Lunstad’i, Timothy Smith’i ja Bradley Layton’i teaduslikes uuringutes on väga selgelt välja tulnud, et sotsiaalse toe tugevus ennustab pikka eluiga sama usaldusväärselt nagu regulaarne liikumine.
Samuti on sotsiaalse toe vähesus sama ohtlik nagu kõrge vererõhk.

Sotsiaalse toe kasu ei ole ainult füüsilist laadi. Shawn Achor, Phil Stone ja Tal Ben-Shahar tegid Harvardi Ülikoolis uuringu, mis hõlmas 1648 üliõpilast. Zilmeti skaalal mõõdeti, kui aktiivselt õpilased hoidsid suhteid oma sotsiaalse võrgustikuga. Samuti mõõdeti õnnelikkuse määra. Õnnelikkuse ja Zilmeti skaala vaheline korrelatsioon oli 0,71. Võrdluseks võib tuua, et suitsetamise ja vähi vaheline korrelatsioon on 0,37. 

2011 aasta märtsis läbiviidud järeluuringust selgus, et kestva õnnelikkuse ja aktiivsuse jaoks on veelgi olulisem see, kui palju üliõpilased ise teistele tuge pakuvad. Näiteks, kui palju teisi aidatakse, kui nad on jäänud suure töömahuga hätta. Kui tihti alustatakse mingit sotsiaalset mõju avaldavaid
tegevusi.

Sotsiaalse toe andjad – need, kes aitavad kaaslasi keerulistes olukordades, kutsuvad kolleegi lõunale, korraldavad seltskondlikke ettevõtmisi  – on kümme korda rohkem oma töös aktiivsemad, kui need, kes omaette nokitsevad, ning nende ametikõrgenduse tõenäosus on 40 protsenti kõrgem.

Tervishoiuteenuseid pakkuv ettevõte Ochsner Health System kasutab töötajate ja patsientide sotsiaalse toe lisamiseks meetodit, millele on nimeks pandud 10/5 Way.
Nähes haigla ruumides kolme meetri (10 jalga) ulatuses teist inimest, siis vaatab töötaja talle silma ja naeratab. Pooleteise meetri (5 jalga) kauguselt tervitatakse sõnaliselt. Selle 10/5 reegli kasutuselevõtu järel on Ochsneri patsientide arv kasvanud ja patsiendid on hakanud 5 protsenti tõenäolisemalt soovitama neid oma tuttavatele. See on tervishoiu teenuste tihedas konkurentsis väga hea tulemus.

3. Kontrolli oma suhtumist stressi

Stress on üks enim tööheaolu mõjutavaid tegureid. Paljud ettevõtted pakuvad koolitusi, kuidas stressiga toime tulla ning neis pööratakse tähelepanu stressi negatiivsele mõjule. Probleemne on seejuures see, et inimestel tekib oma stressist veel suurem stress.

On oluline pidada meeles, et stressil on ka positiivsed küljed. Näiteks palus Shawn Achor 2011 aasta veebruaris ravimifirma Pfizeri tippjuhte üles loetleda viis kogemust, mis on kujundanud neist sellise inimese, nagu nad praeguseks on. Peaaegu kõigi üleskirjutatud kogemustega liitus palju stressi ning vaid mõni üksik kasvule viinud kogemus toimus rahulikul puhkeajal.
Sedasama näeme mistahes elulooraamatust – stress ei ole mitte kasvu takistus, vaid pigem kasvu ajend.
See, kuidas stress mõjutab inimest, sõltub paljuski sellest, milline on inimese suhtumine stressi. Shawn Achor, Alia Crum ja Peter Salovey tegib UBS pangas pangakriisi ja suurte ümberkorralduste ajal uuringu, milles paluti tipp-ja keskastme juhte vaadata ühte kahest videost. Ühes videos kirjeldati stressi, kui sooritusvõimet nõrgendavat tegurit, teises jällegi seletati täpselt, kuidas stress arendab inimese aju ja keha. 
Kuus nädalat hiljem mõõdeti inimesi Stress Mindset Scale skaalal ning positiivse video vaatajad said märksa paremad tulemused. Nemad arvasid, et stress pigem parandab, mitte ei nõrgenda nende töövõimet. Samuti vähenesid selle grupi haigestumised ning suurenes töörahulolu. 

Tahes-tahtmata tekitab töö aeg-ajalt stressi. Kui järgmine kord stress masendavalt mõjub, siis soovitab Shawn Achor järgmist harjutust: Tee nimekiri kõigist stressitekitajatest. Seejärel jaga need kahte rühma –nendeks, mida saad mõjutada (pooleliolev töö, läbilugemata e-kirjad) ning nendeks, mida sa mõjutada ei saa (kinnisvara hinnad, majandusolukord). Vali üks stressitekitaja, mida saad mõjutada ning tee üks väike samm selle olukorra parandamiseks. Nii on võimalik suunata oma aju jälle tagasi positiivsele ja häid tulemusi loovale mõtteviisile. 
 
 
Faktid:

225 akadeemilisi teadusuuringuid hõlmavas analüüsis said Sonja Lyubomirsky, Laura King ja Ed Diener tulemuseks, et õnnelike töötajate töö tootlikkus on 31 protsenti kõrgem, nad müüvad 37 protsenti rohkem ja on kolm korda loovamad.

Töötajate õnnelikkus parandab kogu ettevõtte tulemuslikkust. Eluga rahulolu (life satisfaction) on täpselt testitud ja üldiselt heakskiidetud mõõdik. Gallup Healthways’i poolt aastal 2008 läbiviidud uuringu kohaselt on need, kes saavad selle mõõdiku kohaselt madalaid tulemusi, töölt eemal 1,25 päeva kuus rohkem, mis aastas kokku teeb 15 päeva. 

Teenindusvaldkondi käsitlevas uurimuses tõdesid Jennifer George ja Kenneth Bettenhausen, et eluga rahulolu toob kaasa ka suuremad kliendirahulolu näitajad. Lisaks tulenes Gallupi uuringust, et nendes jaemüügikauplustes, kus töötajate eluga rahulolu näitajad olid kõrgemad, oli kasum ruutmeetri kohta 230 dollarit suurem ja see parandas kogu keti tulemust 32 miljoni dollari võrra.