Ettevõtjad nõuavad riigilt seadusemuudatusega tuleva kulu hüvitamist
/nginx/o/2009/01/09/115208t1hc30e.jpg)
11. juuni 2012, 12:27
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2011/06/15/630644t1h4943.jpg)
Tööandjate keskliit on saatnud rahandus- ja majandusministrile kirja, kus teeb ettepaneku, et ettevõtetele hüvitataks kulu, mis tulenes 2012. aasta algusest kehtima hakanud seaduega, mille kohaselt ei tohi mitmete tööde tegemisel enam erimärgistusega kütust kasutada.
Keskliit toob välja, et 1. jaanuarist kehtima hakanud seadusemuudatust tuleks täiendada selliselt, et hankija korvaks kulu, mis tuleneb sellest, et odavat kütust ei tohi enam kasutada paiksetes mootorites ning kaevandus-, metsandus- ja ehitustöödel.
«Riigihangete seaduse kohaselt on võimalik hankelepingut muuta, kui muutmise tingivad objektiivsed asjaolud, mida ei olnud hankijal võimalik hankelepingu sõlmimise ajal ette näha… Kõnealune seadusemuudatus võiks olal see asjaolu, mida ei olnud võimalik ette näha,» kirjutavad tööandjad.
Rahandusminister Ligi on aga teisel arvamusel. Oma vastuses märgib ta, et tegemist on ettevõtjate äririskiga. «Riigihankeõiguse seisukohalt on maksude tõstmisest tulenev risk pakkuja äririsk. Pikaajaliste hankelepingute korral hindab mõistlik pakkuja kõnealust riski proportsionaalselt lepingu kestusega (mida pikaajalisem on leping, seda tõenäolisemalt võivad lepingu täitmise käigus aset leida muutused maksukeskkonnas),» seisab Ligi allkirjaga vastuses.
Rahandusministeerium toob välja, et statistikaameti andmete kohaselt oli kütuse osakaal ettevõtjate tegevuskuludes 2005 – 2009 a sektorite lõikes keskmiselt järgmine: teedeehitus 4,3 protsenti, mäetööstus 8,3, metsandus 4,9. Selles sisaldub ka kulu mitte erimärgistatud kütusele ja soojusele.
«Kui eeldada, et pool kütusekuludest on erimärgistatud kütuse kulu, siis aktsiisitõus (kütuse hind tõusis ca 38 protsenti) tõi kaasa kulude kasvu teedeehituses 0,8, mäetööstuses 1,6 ja metsanduses 0,9 protsenti. Ka mõnevõrra suurema osakaalu puhul jäi kulude kasv maksimaalselt paari protsendi piiresse, vaid mäetööstusel oli see ca 3,2 protsenti,» kirjutab Ligi.