/nginx/o/2023/12/28/15802674t1he732.jpg)
/nginx/o/2012/06/11/1159270t1h7aea.jpg)
Valitsuspartei Reformierakonna poliitikud on varem korduvalt deklareerinud, et gaasisõltuvus Venemaast on Eestile vastuvõetamatu.
Eesti tegi kannapöörde
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ligi 20 aastat tegi Eesti valitsus olenemata parajagu tüüri juures seisvast peaministrist kõik, et sõltuvust Vene maagaasist vähendada. Tunamullu kevadel toimus märkamatult kannapööre – gaas on jälle oodatud energiakandja.
Kõik käis suurema trummipõrinata. Pöörde nähtavaim osa sai eelmisel kolmapäeval seaduseks: Eesti Gaas peab kahe aasta jooksul müüma põhivõrgu. Sellele lisaks ehitab Elering hiljemalt 2015. aastaks veeldatud maagaasi (LNG) terminali Muugale (esimene väiksem terminal hinnaga ligikaudu 30 miljonit eurot). Elering tahab osta ka ülekandevõrgu, et kujundada tõhus maagaasiga kauplemise piirkond, mis hõlmab lisaks Balti riikidele Soomet.
Kõva lobitöö
Eesti Gaasi põhivõrgu bilansiliseks väärtuseks on umbes 50 miljonit eurot. See summa on müügikõneluste aluseks, sest värske seaduse järgi saab konkurentsiamet tariifi kinnitades võrgu väärtuseks võtta vaid bilansilise väärtuse, mitte müügihinna.
Gaasi ausse tõstmine pole ime ka ideoloogiliselt. Fossiilsete kütuste müüjad ja energiamahukad tööstusharud on suutnud gaasile suruda «rohelise kütuse» sildi. Kuna otsene CO2 õhkupaiskamine gaasi põletamisel võrreldes põlevkivi või söega on peaaegu olematu, siis on gaasist saanud ametlikus kõnepruugis üleminekukütus fossiilselt rohelisele. Seda keskkonnakaitsjate ja loomulikult ka taastuvenergiatööstuse huvirühmade meelehärmiks.
Fossiilsete kütuste vahendajate lobi survel on gaas leidnud ka Euroopa Liidu riikide toetuse. Nagu ütles ajalehe Guardian teatel Shelli nõukogu esimees James Smith, kes on juhtivaid gaasi lobiste: gaas annab Euroopale hingamisruumi võitluses kliimamuutustega.
«Kildagaasi tootmine on teinud ja tegemas demokraatlikke riike ja Eesti liitlasi suurtootjateks ning meritsi eksportijateks,» kommenteeris valitsuse energiapoliitikat rahandusminister Jürgen Ligi. «Me pole enam idanaabrist ainusõltuvuses, kui alternatiivne vastuvõtu- ja talletamisvõimalus luuakse.»
«Kakskümmend aastat on meil olnud poliitilise survestamise risk, mis mõne riigi puhul, kes suurema panuse gaasile teinud, on realiseerunud, ning kaudselt, ELi mittejärjekindla Venemaa-poliitika kaudu, kahjustanud ka meie huve,» jätkas Ligi. «Gaasi kui kõige keskkonnasõbralikuma fossiilse energiakandja omadustes pole ka varem kahtlust olnud.»
Gaasimajanduse kuum teema on kildagaas – tehnoloogia lubab tugeva veesurvega tuua maapinnale kivimite pooridesse peitunud gaasimullikesed. Isegi Eesti alustas uuringuid, et kindlaks teha, kas kildagaasi võiks siinmail toota.
Suured varud leiduvad Poolas, riigi valitsus kavandab ka torujuhet Leetu, kust siis varustada kõiki Balti riike. Reedel kurtis aga Poola energiaminister, et Leedu valitsuse otsusel rajatav väike LNG terminal seab torujuhtme kahtluse alla.
Gaas teeb võidukäiku kogu Euroopas, pakkudes alternatiivi söele ja naftale. Lisaks pingestab olukorda Fukushima-järgne paanika, mille tõttu nii Saksamaa kui ka Šveits on otsustanud tuumaenergiast loobuda.