/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2012/06/10/1158896t1h5500.jpg)
USA majandusprofessor ja valuutakomitee süsteemide arhitekt Steve Hanke peab ekslikuks Nobeli majanduspreemia laureaadi Paul Krugmani kriitikat Eesti aadressil.
USA majandusprofessor peab Krugmani Eesti-kommentaare ekslikeks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Enamik eestlasi ja üldse baltlasi ei armasta väljamõeldisi ning reageerib seepärast negatiivselt professor Krugmani kommentaaridele,» ütles Hanke, kommenteerides president Toomas Hendrik Ilvese reaktsiooni Krugmani blogipostitusele.
«Kuidas teile meeldiks, kui nobelist materdab teie majandust, mis kasvas möödunud aastal 7,6 protsenti, mille eelarve on ülejäägis, riigivõlg 6 protsenti SKPst ja Fitch annab krediidireitinguks A+?» küsis Hanke laupäeval Wall Street Journali televisioonile antud usutluses .
President Ilves avaldas neljapäeva öösel oma Twitteri kontol mitu jõulises sõnastuses kommentaari New York Timesis majanduskolumni kirjutava Krugmani Eesti teemalise blogisissekande kohta.
Krugman pani oma kirjutisele pealkirjaks «Eesti rapsoodia» ja ta seadis kahtluse alla, kas Eestit tuleks tuua eeskujuks kokkuhoiupoliitika edukuse näidisriigina. Blogis on kirjutise juures graafik, mis näitab Eesti majanduse olukorda viimastel aastatel. Krugmani hinnangul ei saa Eesti majanduse taastumist nimetada eduks.
Hanke sõnul ei meeldi Krugmanile vabaturumajandused, valuutakomitee süsteemid ja fikseeritud valuutakurss.
«Viimane on just see, mida me tegime Eesti panganduses 1992. aasta juunis, mil nad said vabaks Vene rublast ning lõid valuutakomitee süsteemi, kus kroon oli seotud Saksa margaga fikseeritud kursil,» ütles John Hopkinsi ülikooli professor, kelle ettepanekud olid aluseks valuutakomitee rakendamisele Eestis.
Hanke sõnul on ta erinevalt Krugmanist kindel, et Eesti majandus ei ole esimeste kokkuvarisejate, vaid esimeste kosujate seas.
Eesti edu võtmeks nimetas ta valuutakomitee süsteemi ja «reiganoomika» põhimõtete jõulist rakendamist. Seetõttu on nad ärikeskkonnalt Maailmapanga edetabelis 183 riigi seas kõrgel 24. kohal, ütles Hanke , kes on olnud ka president Ronald Reagani majandusnõunik.
«Neil on väga vaba turumajandus, väga kindel majandus,» ütles ta, lisades, et tüüpilise tärkava majanduse kiire tõusu ja languse tsükli läbi teinud Eesti on õigel teel.