Suvekodu on jätkuvalt eestlastel südames

Soov veeta suve oma aias on läbi aja jäänud püsima paljudele eestlastele, kes nüüd oma suvemaju ka talveperioodiks elamiskõlblikuks renoveerivad. Foto: Scanpix/CORBIS

Suve saabudes ihkab eestimaalase hing lin­nast maale, loodusesse. Kus ja kuidas seda kirge rahuldatakse, sõltub inimeste iseloomust ja sellestki, mida peetakse suve nautimiseks, ent paljuski ka rahalistest võimalustest.

Teine kodu – eemal töisest linnaelust – on siiani üks eelistatumaid lahendusi Eestimaa lühikese suve kõigi mõnude maksimaalseks ärakasutamiseks. Laias laastus võib suvekodud jagada kahte: talud või talukohtadele ehitatud väiksemad suvilad ja nõukogude ajal rajatud suvilakooperatiivid.

Praamisõiduta puhkus

Viimastel aastatel on selgelt kujunenud trend, et need, kelle sissetulekud on Eesti keskmisest märkimisväärselt üle, otsivad suvede veetmiseks renoveeritud talukomplekse, mis asuksid mere ääres.

Saaremaa, traditsiooniline unistuste suvekodu asupaik number üks, peab aina enam konkureerima Tallinnale lähemal asuvate mereäärsete piirkondadega, mis võimaldavad puhkamisega peale hakata ilma mitmetunnise kurnava auto- ja praamisõiduta.

Talukompleks, kuhu kuulub mitmeid hooneid ja palju maad, eeldab võimekust seda korras hoida, palgates kohalikke abilisi, või siis piisavalt aega ja entusiasmi, et oma jõududega töödega hakkama saada.

Kas oleks tulus plaan osta odavalt pool- või täiesti lagunenud talukompleks, see renoveerida ja edasi müüa? Tõenäoliselt võiks sellisel projektil olla mõtet, kui see on väga hästi läbi mõeldud ning kvaliteetselt ja huvitavalt teostatud. Siiski on viimasel ajal turule tulnud veidi liiga suuri hooneid, mida suvekoduks alati ei valita.

Mere või järve lähedus

Talukohad on kättesaadavad ka keskmise sissetulekuga suvitajatele, kes on valmis ostma kehvemas seisukorras hooned või ainult krundi ning renoveerimistöödesse või ehitamisse ise panustama. Sageli leitakse tuttavate kaudu ehitusfirma või muidu tublid mehed, kes elamise korda teevad või nullist üles ehitavad.

Talukohtade eelis on kindlasti läbimõeldud asukoht ja planeering. Ajal, mil talusid rajati, pöörati nende asukohale ilmakaarte suhtes, aga ka veesoonte asetsemisele suurt tähelepanu.

Talud ei asu kunagi lihtsalt keset lagedat põldu, vaid on ümbritsetud puuhekkidega ning suure tõenäosusega leiab õuest veel elujõulisi puid-põõsaid, mis haljastamise lihtsamaks ja põnevamaks teevad.

Talukohti eelistatakse osta mere äärde või vähemalt mere lähedale. Jätkuvalt on populaarne Lõuna-Eesti kuppel­maastik, kus maja peaks soovitavalt järve ääres asuma. Hinnatase on Lõuna-Eestis madalam ning olenemata Eesti regioonist alaneb suvekodu hind suuremast linnast eemaldudes. Kõrgeimad hinnad on 20-30 km kaugusel – see on distants, mis annab «ärasõitmise» tunde, ent sõit pole liiga pikk.

Emotsionaalne ost

Nõukogude ajal ehitatud suvilakooperatiivides käib vilgas elu. Kinnisvaraturul ei ole need nii nõutud kui kaunid talud, aga neile, kes soovivad linnast eemal aja maha võtta ja väiksemas formaadis aeda pidada, sobiks ka see lahendus väga hästi.

Paljudes kooperatiivides on arvukalt suvilaid elamuteks ümber ehitatud ja neis elatakse aasta ringi. Pensionile jäävatel inimestel on see ideaalne võimalus meeldivas keskkonnas vaba aega veeta.

Talveperioodiks suvilasse elama jäämise võimalikkus sõltub kindlasti kommunikatsioonide olemasolust. On valdasid, kus on ise või Euroopa Liidu finantseeringute toel investeeritud kõigi vajalike infrastruktuuride väljaehitamisse, et soosida inimeste valikut suvekodudesse elama jääda. Hea näide sellisest arengust on Muuga suvilapiirkond.

Suvekodu ostes peaks kindlasti kaaluma kaugemat perspektiivi, mida võiks suvilaga peale hakata 10-15 aasta pärast. Kas on võimalik, et soovitakse kunagi sinna päriselt elama asuda? Suvekodude hindade kohta üldistust teha on väga raske, sest tegemist on väga emotsionaalse valikuga. Mõnele inimesele on oluline suvitada üksinduses paksus metsas, teine vajab enda lähedusse naabrite hääli, kauplust ja baari.

30 000 – 40 000 euro eest on turul saada enam-vähem korralik koht, millest saab mõningase tööga väga korraliku suvekodu luua. Väga ilusad mereäärsed suvekodud maksavad 200 000 – 300 000 eurot.