Riik ei soostu kodualust maad täielikult maamaksust vabastama

Foto: SCANPIX

Kuigi omanike ja maksumaksjate liit on korduvalt taotlenud, et maamaksuvabastus võiks laieneda kogu krundile, mitte ainult 1500 ruutmeetrile, peab rahandusminister Jürgen Ligi seda iseäranis ebamõistlikuks soodustuseks. Uue korra tõttu tõuseb ka mitmetel tallinlastel uuest aastast maamaks.

«Seda ettepanekut, et kodualuse maamaksu vabastuse korral ei oleks piirmäära 1500 ruutmeetrit, oleme me juba kaks korda varem koos maksumaksjate liiduga esitanud,» rääkis Priit Värk Eesti Omanike Keskliidust. Ta lisas, et nende ettepaneku kohaselt võiks maksuvabastust saada inimene sõltumata krundi suurusest ja ainult siis, kui see on tema ametlik elukoht. Ennekõike puudutaks see ettepanek Nõmmet ja Lilleküla, kus on suured krundid.

Tallinna linnavaraameti andmetel on ainuüksi Nõmmel 1112 inimest, kelle krundid on 1500 ruutmeetrist suuremad ning nende jaoks oli tänavu maamaksu vabastusest saadav võit väike.

Värk selgitas, et Tallinnas kehtib sel aastal isikupõhine maksuvabastus ehk avalduse saavad esitada mõlemad abikaasad ning nii saab üks pere taotleda maksuvabastus kuni 3000 m2 krundi eest. Uuest aastast üle riigi jõustuma hakkav kord on aga krundipõhine ning maksuvabastuse piiriks on 1500 ruutu ja abikaasadele mingeid erandeid ei tehta. Nii võib arvata, et selliseid maaomanikke, kellele maksuvabastus mingit võitu ei anna, tuleb juurde.

«Ma arvan, et see jõuab inimestele kohale alles 2013. aastal, kui see seadus kehtima hakkab,» arvas Värk.

Ta tuletas meelde, et maade korraline hindamine toimus viimati aastal 2001. «Kui keskkonnaministeerium peaks viima läbi uue hindamise, siis nendel, kellel on hetkel suurem krunt kui 1500m2 või liitsihtotstarbega elamispind, tõuseb maamaks veelgi, kuna kinnistute hind on vahepeal märgatavalt kerkinud,» rääkis Värk.

Ka tekib omanike keskliidu sõnul küsimus, kas riigil on üldse otstarbekas hetkel sätestatud tingimustel maamaksu koguda, kuna selle administreerimiskulud lähevad väga suureks. «Kellegi ei ole neid arvutusi, aga loogika ütleb, et kui maamaksust laekuv tulu väheneb, aga samas tuleb üles ehitada infotehnoloogilised lahendused, leida ametnikud, kes peavad jälgima, millal on krunt suurem kui 15000 ruutu, siis lähevad need administreerimiskulud nii suureks, et kas sel juhul on mõtet seda üldse koguda,» arutles Värk.

Rahandusministeeriumist öeldi, et seadusandja eesmärk on vähendada kodukulusid teatud tingimustel ja teatud ulatuses, seetõttu ei peeta võimalikuks antud soodustuse laiendamist.

«Maamaksu vabastus peab olema sotsiaalselt suunatud, ülisuurte kruntide maksuvabastus seda poleks ja maa kui piiratud ressursi puhul on soodustus iseäranis ebamõistlik,» arvas rahandusminister Jürgen Ligi. Ta lisas, et soodustuse soov ei üllata. «Maksusoodustuste puhul on pigem reegel, et sellega ei jääda rahule, küsitakse aina rohkem ja paremat,» lisas ta.