MKM: võõrtööjõud on Eestisse oodatud, kuid teatud tingimustel

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium Foto: Mati Hiis / Õhtuleht

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtlus talituse eksperdi Kadri Matsi väitel on ministeerium seisukohal, et kvalifitseeritud tööjõud on Eestisse rohkem kui oodatud, tingimusel, et ei asendatakse kohalikku tööjõudu, vaid täiendatakse seda.

«Kõige kindlamini aitab seda nõuet täita Eesti keskmisest kõrgem palgakriteeriumi nõue,» selgitas Mats. «Lisaks välistab palgakriteeriumi nõue ka massilise «odava tööjõu» Eestisse toomise.

Mats lisas, et kvalifitseeritud tööjõule on jätkuvalt vaja teha sisenemine Eestisse ja siin töötamine võimalikult bürokraatiavabaks, lihtsaks ja kiirelt korraldatavaks.

MKMi majandusanalüüsi talituse eksperdi Mario Lambingu sõnade kohaselt erinesid rahvaloenduse esialgsed andmed arvestuslikust rahvaarvust kardetust vähem, mistõttu võib loota, et prognoosi aluseks oleva tööjõu-uuringu andmete korrigeerimine ei saa olema väga suur.

Lambing tõi ka välja, et prognoosi puhul mängib lisaks üldisele rahvaarvule rolli ka elanike vanuseline, sooline, regionaalne jmt struktuur, sest nende näitajate põhjal arvestatakse valimiuuringute tulemusi üldkogumi ehk terviku peale.

Esialgsete andmete võrdlus viitab Lambigu sõnul, et tegelik rahvaarv on väiksem nooremates vanusegruppides, kuid erinevused jäävad üldjuhul siiski mõne protsendi piiresse.

«Väiksem elanike arv tähendab, et muutub ka meie teadmine sellest, kui suur meil üldse tänane tööturg on ja seetõttu väheneb ka tööjõu vajaduse hinnang, mitte ainult tööturule sisenejate eeldatav arv,» selgitas ta.

Kui varasemates andmetes on nüüd vaja teha teatud korrektuure, siis üldisi suundumusi see eeldatavalt ei muuda ning uuendatud andmetel põhinevad prognoosid ei too kaasa senisest erinevaid järeldusi.

«Mida aasta edasi, seda rohkem hakkab tööjõust väljaliikumine ületama tööturule sisenejate hulka - küsimus on pigem selle protsessi kiiruses,» kinnitas Lambing.

Lambingu väitel on keeruline öelda, kus aitaks võõrtööjõud Eestil kõige enam võita, sest kui võidu all pidada silmas näiteks kulusäästu, siis tulevad kohe esile tööjõumahukad ja hinnaga konkureerivad valdkonnad, kuid pikemas perspektiivis on küsimus siiski paremates teadmistes ja oskustes.

«Ehk kus on meil täna puudujäägid, kus võiks välistöötajad (välisteadmine) anda kõige suuremat kasu? Kõrvutades Eesti näitajaid arenenud riikidega, võiks öelda, et meil on puudujääke peaaegu kõigis valdkondades,» sõnas Lambing.

Töökohtade arvu kasvu või väiksema tööturu mahu puhul osatähtsuse suurenemist võib tulevikus Lambingu arvates eeldada erinevates valdkondades: kõrgema lisandväärtuse poolelt info ja side sektoris, teisest küljest aga ka näiteks tervishoiu ja sotsiaalhoolekande teenustes.

Lambingu selgituste kohaselt mängib tööjõuvajaduse puhul haru kasv või kahanemine üldiselt teisejärgulist rolli, peamise osa tööjõuvajadusest moodustab tööjõust väljaliikuvate töötajate asendusvajadus.

Seetõttu on suurema tööjõuvajadusega siiski suuremad sektorid ja ka kahanevatel tegevusaladel võib tööjõuvajadus püsida jätkuvalt kõrge. Ka väheneva rahvastiku tingimustes on Lambingu sõnul võimalik täita kasvavaid vajadusi, tuleb teha vaid valikuid.

«Ehk keskendutaksegi rohkem sellele, mida on rohkem vaja, väiksema konkurentsivõimega valdkonnad või ettevõtted saavad kas muutuda või on sunnitud turult lahkuma,» täpsustas Lambing. «Teatud töölõikudes on võimalik jätta rutiinne töö masinatele, kuid loomulikult jääb keerulisem ja teadmistepõhine töö inimese kanda ka (lähi)tulevikus.»

Kui aga tähendab vähenev rahvastik ka vähenevat talentide või tippude valikut, siis just keerulisemates ja tasuvamates valdkondades võib Lambingu hinnangul oodata probleeme.

«Samas pidev areng tähendab ka seda, et arendatakse rahvastiku teadmiste-oskuste taset ning talendibaas võiks seeläbi kasvada,» lisas ta.