Palm: riigivõla kasvatamine oleks vastutustundetu

Tõnu Palm Foto: Peeter Langovits

Eest konservatiivne eelarvepoliitika on Nordea peaökonomisti Tõnu Palmi hinnangul ennast ära tasunud ning Paul Krugmani kriitika ei ole põhjendatud.
 

Presidendil on kahtlemata õigus, et meil on oma tee. Eesti kasutamine ei ole Krugmani poolt just parim näide, riikidel on erinevad majandused ja seega ka erinevad lahendused.
 
Igal riigil on oma eripärad ning seega sõltuvad ka optimaalsed majanduspoliitilised valikud konkreetse riigi majandusest, majanduskeskkonnast ning muudest teguritest.

Avatud majandusega väikesele riigile Eesti on minu nägemusel edu toonud eeskätt eraettevõtlust ja makromajanduse stabiilsust ning konkurentsivõimelisust soosiv majanduspoliitika ja reformide elluviimine sh integreerumine peamiste kaubanduspartneritega. Kasulikum on küsida ehk välisinvestoritelt, mis neid Eestisse meelitab ja mis mitte.

Vastused peegeldavad tõenäoliselt edu võtit, sest meie väikeselt koduturult teenitust ei piisa selleks, et Euroopa keskmisele tasemele järele jõuda. Peame olema suutelised kaupu ja teenuseid eksportima, sealt tuleb ka teenistus.  

Konservatiivne eelarvepoliitika on taganud nii Põhjamaadele kui ka Eestile täna madalad intressid ja suurema stabiilsuse võrreldes kriisiriikidega. Riskid on väiksemad ja see loob pikemas perspektiivis soodsama pinna kasvuks ja sissetulekute kasvuks. 

Kui suudame ahvatlustest hoolimata hoida ka edaspidi sama konservatiivset eelarvepoliitikat ning toetada targalt erasektori arengut, saame ka tulevikus maitsta varasemast magusamaid vilju.

Täna vähemalt ei pea me iga päev muretsema selle pärast, kuidas riigivõlga refinantseerida ning kas riigivõla pärast peame hakkama tulevikus rohkem makse maksma. Meil on rohkem vabadust otsustada ise.

Madal riigivõlg ja konservatiivne eelarvepoliitika võimaldab samas erasektoril laenata võimalikult palju ning seda ka soodsa intressimääraga. Sama tähtis kui on  tagada ettevõtlikele ideedele soodne rahastamise hind, on vaja kindlustada ka selle stabiilsust. Raske on näha, kuidas saab seda teha ilma konservatiivse makrokeskkonnata Eesti-suguse avatud majanduse puhul.

Kõige suurem kasu konservatiivsest eelarvepoliitikast ja ettevõtlust soosivast poliitikast on paraku siis, kui me suudame investoreid veenda, et see jätkub ka pikemas horisondis. Investeerimise otsused tehakse pikemat ajahorisonti arvesse võttes.

Tuleb tunnistada, et on olemas võrdsed ja võrdsemad. See mis on lubatud teistele ei pruugi olla lubatud Eestile. Eesti on välismõjudele haavatavam kui muud riigid nagu on näidanud ka meie ajalugu.

Seega oleks vastutustundetu kasvatada erasektori kõrvale riigivõla koorem. Kriisi tekkides tõmmatakse kraanid esmajärgus kinni tavaliselt väiksematel riikidel.

Parem on anda rahvale turvatunne ning lasta erasektoril võtta suuremaid riske kasutades investeerimise võimalusi optimaalselt ja peremehelikult. Seda saab teha vaid korras rahandusega.