Omavalitsused aina kärbivad projekte ja kuulutavad välja uusi riigihankeid, sest masu ajal valminud projektidele praeguste ehitushindadega enam tegijaid ei leita.
Masuaegsed projektid seisavad ehitajate huvi puudumisel varjusurmas
Ilmekas näide sellest on Toila terviseraja ehitamise riigihange, mis on läbi kukkunud juba kaks korda, kirjutab ajaleht Põhjarannik.
Esimene ja edukas hange oli juba poolteist aastat tagasi, aga EASi rahastamisotsus venis ja hinnad aina tõusid, nii et hanke võitja lõpuks loobus. Tänavu märtsis lõppenud teine hange tunnistati nurjunuks, sest madalaim pakkumus oli kaks korda suurem kui projekti kogumaksumus. Projekti kärbiti veel kord – välja jäeti jooksurada Nõiametsa juures ja rannas kõnnitee kõrvale plaanitud sõidutee – ning esmaspäeval mindi uuele katsele.
«Kirjutasime nüüd ka alghinna ette – 662 500 eurot – ja pikendasime lepingu tähtaega 12 kuuni,» ütles vallavalitsuse ehitus- ja majandusnõunik Rein Merirand, lootes, et 6. juuliks pakkujaid ikka tuleb.
Samal moel tunnistas hankekomisjon üleeile nurjunuks Kohtla kaevanduspargi-muuseumi vana rikastusvabriku külastuskeskuseks ehitamise riigihanke. Ainsana kvalifitseerunud firmaga peeti pikalt läbirääkimisi, tellija tegi projektis kärpeid ja pakkuja alandas hinda. Käärid eelarve (1,5 miljonit eurot) ja lõpliku pakkumuse (2,6 miljonit eurot) vahel jäid aga ikka liiga suureks.
Kurbi näiteid on teisigi. Narva-Jõesuu promenaadi esimesele ehitushankele pakkumisi ei tulnud, teisel hankel oli madalaim pakkumine 6 miljonit eurot, ent eelarve on 2,9 miljonit eurot. Jõhvi promenaadi 3. etapi hanke madalaim pakkumus oli 4,1 miljonit eurot (eelarve 2,5 miljonit). Narva Joaoru puhkeala hanke pakkumused olid suuremad kui 3,04 miljoni eurone eelarve.