Ettevõtja vastutustundlikkus – mitte kulu, vaid kokkuhoid

Marko Siller Foto: Erakogu

Vastutustundlikust ettevõtlusest räägitakse viimasel ajal palju ja selle kuu lõpus peaks valitsus kinnitama vastutustundliku ettevõtluse tegevuskava. «Pikas perspektiivis pole vastutustundlikkus ettevõtjale kuluartikkel, vaid võimalus raha kokkuhoiuks,» ütleb Marko Siller Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumist.

Milline on tüüpiline vastutustundlik ettevõte, kuidas ta toimib?

Vastutustundlik on see ettevõte, kelle DNA-sse on sisse kirjutatud see, et igas oma otsuses ja kogu tegevuses arvestatakse laiema mõjuga. Olgu see siis ohutu, tervislikku elu soodustava ja arendava töökeskkonna loomine, keskkonnasäästlikkus või eetiline turukäitumine. Aga lisaks ka ettevõtte vabatahtlik panus kohaliku kogukonna arengusse - et täna ja tulevikus oleks kvaliteetset tööjõudu. Seda saab teha läbi noortesse ja haridusse panustamise, eestlaste tervise edendamise ning teiste sotsiaalsete kitsaskohtade lahendamise.

Iga ettevõte saab olla vastutustundlik, olenemata oma suurusest, asukohast ning tegevusalast. Selge see, et tootmisettevõtete puhul on keskkonnamõjudega tegelemine ilmselgem, aga meil on ka palju nutikaid näiteid väikestest teenuseid pakkuvatest ettevõtetest. Oluline, et iga ettevõte seoks vastutustundlikkuse oma tegevusala ja kompetentsidega ning pööraks erilist tähelepanu just neile küsimustele, kus igapäevase tegevuse mõju kõige suurem on.
 

On siis vastutustundlik «olemine» Eesti ettevõtjate seas levinud?

Kindlasti on Eestis palju vastutustundlikke ettevõtteid. Samas neid, kes teemaga teadlikult tegelevad on pigem vähe. Läbimõeldud vastutustundlik tegutsemine loob aga võimaluse suuremaks positiivseks mõjuks ja on ettevõttele endale kasulikum. Kindlasti ei ole tegemist vaid kõige tuntumate ettevõtete mängumaaga, mida kinnitab viimase paari aasta jooksul teemasse teadlikult süvenenud ettevõtete arvu pidev kasv.

Juuni lõpus peaks valitsus kinnitama ka riikliku vastutustundliku ettevõtluse tegevuskava, mis näitab samuti seda, et teema saab üha olulisemaks ka Eesti ettevõtlusringkondades.


Vastutundliku ettevõtte aruandlus - mille poolest see nö tavalisest aruandlusest erineb?

Vastutustundliku ettevõtluse alane aruandlus käsitleb tavapäraste finantstulemuste kõrval ka ettevõtte tegevust ja tulemusi sotsiaal- ja looduskeskkonnas. Tänapäeval ei näita pikas perspektiivis ettevõtte edukust enam üksi vaid rahalised näitajad, aga ka see, kuidas finantstulemused on saavutatud. Jätkusuutlikkuse tagamiseks on oluline olla edukas laiemalt. Avalikkus (kliendid, partnerid, investorid) tahavad üha enam teada, millised on ettevõtte tulemused laiemalt.

Kas vastutustundlikkus on ettevõttele puhtalt kuluartikkel või võib sest ka reaalset käegakatsutavat rahalist tulu tõusta?

Tegelikult ei tohiks see olla vaid kuluartikkel, pikas perspektiivis kindlasti mitte. Mitmete protsesside käimalükkamine võib olla küll üpris kulukas, ent tuleb osata mõelda, kust see tehtud kulutus seeläbi tasa teenitakse. Samas olen kindel, et väike-ettevõtted saavad olla vastutustundlikud ka ilma lisakuludeta - paljud asjad on kinni mõtteviisis ja selles, kuidas äritegemisse suhtutakse.

Kõige käegakatsutavam rahaline tulu väljendub näiteks ressursside optimaalsemas kasutamises ja sellega saavutatud kokkuhoius (materjal, energia, vesi, kütus). Samm edasi on näiteks läbi töötajate tervena püsimise, motiveerituse ja väiksemast voolavusest tuleneva vilumuse saavutatud tootmisefektiivsus. Kaugemale mõeldes näeme, et see kõik aitab luua innovaatilisi tooteid, kasvab kõnealuseid väärtusi hindavate klientide ring, seda eriti mitmetel välisturgudel.

Kust ja kuidas ettevõtja peaks alustama, kui soovib oma ettevõtte mõtteviisi muudatusi tuua? Andke palun mõned konkreetsed nõuanded.

Kõige elementaarsem on seada kontoris sisse loodussõbraliku käitumise põhimõtted, võimaldada töötajatel teha ajast ja kohast sõltumatut tööd ning hoolida nende tugeva tervise eest. Võib teha ka kogu meeskonnaga vabatahtlikku töö, näiteks kord aastaski.

Teine võimalus on alustada kogu firma tegevusahela kaardistamisest (alates tooraine hankimisest ja koostööpartnerite valikust kuni kliendipoolse teenuse tarbiseni või toote kasutamise lõpetamiseni), et selgitada välja, kus on tegevuse suurim mõju ning millised on kõige kesksemad ja tundlikumad küsimused, mis tekkida võivad. Nendega kohtadega peakski tegelema hakkama. Kindlasti võiks kogu protsessi vältel võimalikult suure hulga ettevõtte töötajaid kaasata, et oleks hilisem omanikutunne ning asi ei jääks vaid juhtide peasse.

Kuivõrd eksportturgudel tegutsev ettevõte saab oma vastutustundlikku olemist ära kasutada? On see ka asi, mis «müüb» mujal turgudel?

Kindlasti müüb see välisturgudel. Siinsamas lähedal Põhjamaades hinnatakse seda kõrgelt nii B2C kui ka B2B suhetes. Välisinvestoritele ja -partneritele annab see signaali läbimõeldud ja jätkusuutlikust äritegevusest. Meie täna siin Eestis seda võibolla nii tugevalt veel ei taju, aga meie jaoks olulistel turgudel mujal maailmas on ettevõtete vastutustundlikkus ikka äärmiselt oluline teema.