Päevatoimetaja:
Angelina Täker

Väikeses aias aitab perepuu

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Haljassaare puukooli perenaine Vilgo Vahesaar näitab pookekohta puul, mis kannab seitset sorti õunu.
Haljassaare puukooli perenaine Vilgo Vahesaar näitab pookekohta puul, mis kannab seitset sorti õunu. Foto: Mihkel Maripuu

Kui sul on väike aed, aga tahaksid sealt siiski korjata õunu-pirne-kirsse, tasuks kaaluda perepuu ehk mitut sorti vilju kandva puu pookimist. Ühele puule saab kokku panna näiteks viljade eri valmimisajaga õunapuid, aga miks mitte lisaks selliseid maguskirsipuid, mis muidu vajaksid tolmlemiseks kõrvale teist puud.



Enamasti on puukoolides müüdavad perepuud poogitud firma enda aedniku valikul, ent mõnes kohas saab sobilikke sorte ka ise valida. Perepuu tellimisel tuleb arvestada, et puu kasvamaminek võtab aega.

Alusta talvel

Haljassaare puukooli perenaise Vilgo Vahesaare sõnul tuleks perepuu istiku tellimisele mõelda juba talvel, sest oksi saab pookida siis, kui lehti veel pole ning oksad on alles pungas. Puid poogitakse tavaliselt talvel ja varakevadel, seejärel oodatakse ära, kuni oks on ilusasti kasvama läinud. Klient saab puu kätte alates juunist. Kui aga mingil põhjusel mõni sort perepuul kasvama ei lähe, on inimesel kaks võimalust – kas saada raha tagasi või oodata järgmise aastani.

Vahesaare sõnul on võimalik teine sort pookida ka juba vanale aiapuule. Puu vanus eriti ei loe, tähtis on vaid, et puu oleks terve. Nende juurde on tuldud näiteks ka naabrinaise õunapuuoksaga, mille sordinime enam keegi ei tea, ent mis perele väga meeldib. Ka selliseid oksi aitavad spetsialistid aias kasvavale puule külge pookida.

Haljassaare puukooli peremees Viljar Vahesaar selgitas, et noorele puule on hea juurde pookida kaks kuni neli sorti, vanemale puule võib panna ka mõnevõrra rohkem. «Kokku võib ühele puule panna kõikvõimalikke sorte: eri värvidega, eri valmimisajaga, eri maitsega, mängida võib nimekombinatsiooniga – see on täiesti vaba valik,» loetles ta.

Jõgevamaal asuva Pruuli puukooli agronoomi Leili Pruuli sõnul saab ühele puule teoreetiliselt külge panna nii palju sorte, kui palju on puul oksi. Enamasti pannakse ühele perepuule kolm kuni viis sorti.

Spetsialistide sõnul kardetakse tihtipeale perepuu lõikamist ja seda, et mingi sort lihtsalt ära kaob. «Lõikamisel tuleb kindlasti vaadata, et ühe sordi oksa välja ei lõikaks, sest muidu seda sorti lihtsalt ei tule,» selgitas Pruuli. Selleks et kogu sordi oksa mitte maha lõigata, soovitas Vilgo Vahesaar teha okstele märgistus. Üldiselt jäävad pookekohad küll näha, ent ebameeldivat olukorda tasuks siiski pigem ennetada. Viljar Vahesaare sõnul tuleks lõikamisel jälgida ka seda, et kõikidele sortidele jaguks ruumi.

«Sorte on võimalik silmaga eristada, ent see sõltub inimesest. Mõni ei tee vahet isegi õuna- ja pirnipuul, teine aga tunneb ära ka lihtsalt oksa järgi,» selgitas Pruuli puukooli perenaine.

Mitmekesisus võidab

Peapõhjus, miks perepuu kasuks otsustatakse, on ruumipuudus aias, ent meeldivaid sorte on ju palju. «Ühe suure õunapuu peal on tihti liiga palju õunu, mis kõik ühel ajal valmis saavad ja puu alla vedelema jäävad. Perepuule võib valida eri valmimisajaga sordid,» põhjendas Haljassaare peremees.

Mehe sõnul on kõige populaarsemad ikkagi vanad head ja tuntud sordid: «Eestlase absoluutne eelistus on ’Kuldrenett’, järgnevad ’Martsipan’, ’Suislepp’, ’Krügeri tuviõun’, ’Valge klaar’.»

Lisaks õunapuudele poogitakse ka ploomi-, pirni- ja maguskirsipuid. Leili Pruuli sõnul on õunapuusortidest vähem näiteks selliseid pirnipuusorte, mida peetakse Eesti tingimuste jaoks külmakindlaks ja mida paljundatakse hulgi. «On varased pirnid ja on säilituspirnid, mida saab nagu talveõunagi keldrisse panna.»

Ka ploomide ja kirsside valmimisaeg kõigub sorditi. Samuti on vahe värvis. Perepuule poogitakse vaid maguskirsipuu ehk murelioksi. Naise sõnul hakkab ploomide ja kirsside puhul rolli mängima seegi, et kõik sordid ei tolmle ise. «Ühe puu otsa saab panna selliseid sorte, kes tahavad teist kõrvale. Perepuuga saab selle võimaluse ära kasutada – nii ei ole vaja aeda mitut puud istutada,» selgitas ta.

Naise sõnul on Eestis vaid kolm murelisorti, mida on mõtet üksi istutada, kõik ülejäänud tahavad saada tolmeldajat. Kui õunapuid saab klient mõnes puukoolis perepuule ise valida, siis muud viljapuud valib aednik ette ära.

Perepuude hinnad
Olenevalt puukoolist tekib hinnavahe ka sellest, millist istikut soovitakse pookida. Mõnel juhul on näiteks pirni perepuu kallim kui õunapuu oma, samuti võib olla veidi kallim maguskirsi perepuu.
Kahe sordiga puu: 15–30 eurot
Kolme sordiga puu: 22–26 eurot
Nelja sordiga puu: 25–36 eurot
Viie sordiga puu: 40–48 eurot

Tagasi üles