/nginx/o/2012/06/06/1152938t1h1105.jpg)
Täna võttis riigikogu vastu vanemapensioni süsteemi kehtestava seaduse ehk kogumispensionide seaduse, riikliku pensionikindlustuse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse.
Vanemapension annab lapsevanematele väikest pensionilisa
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Vanemahüvitis on lihtsustanud lapsevanemate töö- ja pereelu ühitamist. Selle jätkuks on vanempension, mis vaatab tulevikku ning aitab tagada, et emadel-isadel säiliks ka aastate pärast kindlustunne oma igapäevaelus. Et noorte vanemate väiksem sissetulek lapse kasvatamise esimestel eluaastatel mõjutab otseselt pensioni suurust tulevikus, on täiendav sissetulek pensionieas kindlasti toeks,» ütles sotsiaalminister Hanno Pevkur.
Seaduse meetmed jagunevad kolme rühma. Esiteks, 2013. aastal ja hiljem sündinud lapse eest makstakse ühele vanematest, kes on liitunud kohustusliku kogumispensioniga, 4 protsenti keskmiselt töötasult II pensionisambasse kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Kui laps sünnib näiteks 2013. aasta alguses, saab ta sissemakseid kohustuslikku kogumispensionisse kolme aasta jooksul kokku umbes 1134 eurot.
Teiseks, ajavahemikus 31.12.1980 – 31.12.2012 sündinud lapse eest, keda vanem on vähemalt 8 aastat kasvatanud, arvutatakse vanema pensionile juurde pensionilisa 2 aastahinde suuruses. Need vanemad omandavad esimest korda õiguse saada pensionilisa laste kasvatamise eest. Varem nendele vanematele laste kasvatamise eest kaheaastast pensioniõiguslikku staaži ei makstud.
Kolmandaks, enne 2013. aastat sündinud lapse vanemad saavad 2015. aastast juurde ühe aastahinde vääringus pensioni, mis praeguste prognooside kohaselt on iga lapse eest umbes 60 eurot aastas.
Pensionilisa kahe aastahinde suuruses hakatakse maksma 2013. aasta 1. jaanuarist ning täiendavat pensionilisa ühe aastahinde suuruses 2015. aasta 1. jaanuarist. Pensionilisa makstakse iga lapse eest ühele vanematest, kusjuures vanemad lepivad omavahel kokku, kumb neist pensionilisa saab. Kui peres on mitu last, lepivad vanemad omavahel kokku ka selle, kes millise lapse eest pensionilisa saab.
Seaduse ellurakendamise kulud kaetakse riigieelarvest, 2015. aastal on prognoositav kulu 37,7 miljonit eurot.