/nginx/o/2012/06/06/1152604t1h7d18.jpg)
Riigikogu kiitis täna heaks Eesti osaluse suurendamise Rahvusvahelises Valuutafondis (IMF) ligi 175 miljoni euro võrra.
Eesti osalus IMFis suureneb 175 miljoni euro võrra
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti osalus suureneb ligi 175 miljoni euro võrra ning on pärast muudatust 285 miljonit eurot ja moodustab 0,051 protsenti IMFi kvootide üldmahust.
Riigikogu otsuse järgi esindab Eestit IMFis Eesti Pank, kes teeb ka Eesti osaluse suurenemisest tuleneva sissemakse, tasudes 25 protsenti summast ehk ligikaudu 44 miljonit eurot SDRides või muus välisvaluutas ja 75 protsenti ehk ligikaudu 131 miljonit eurodes.
SDR on Rahvusvahelise Valuutafondi arveldusühik, mille arvestuse aluseks olevasse valuutakorvi kuuluvad USA dollar, euro, Jaapani jeen ja Suurbritannia nael.
Et kvoodi suurenemine jõustuks, peavad oma nõusoleku andma need liikmesriigid, kelle osalus moodustab 70 protsenti IMFi kvootide üldmahust.
Samuti on vajalik, et IMFi põhikirja muudatused oleksid jõustunud 60 protsendis liikmesriikides, kes esindavad 85 protsenti häälte koguarvust.
Nõusolek oma osaluse suurendamiseks tuleb liikmesriikidel edastada IMFile hiljemalt 2012. aasta 30. juunil.
Riigikogu tänane otsus võimaldab Eestil anda oma nõusolek Eesti kvoodi suurendamiseks ja IMFi põhikirja muutmiseks.
IMFi kvootide üldmahtu suurendatakse kokku kaks korda, 238 miljardilt SDRilt 477 miljardi SDRini. IMFi ettepanek kvootide suurendamiseks oli ajendatud vajadusest kahekordistada üleilmse finantskriisi valguses IMFi ressursse, arvestades sealjuures kiirelt arenevate liikmesriikide, sealhulgas ka Eesti, muutunud positsiooni maailma majanduses.
IMFi liikmesriikide kvoodid vaadatakse üle regulaarselt – vähemalt iga viie aasta järel.
Kvoot määrab liikmesriigi maksimaalse osaluse IMFis. Kvoodi suurus arvutatakse kokkulepitud valemiga, milles võetakse arvesse riigi sisemajanduse kogutoodangut, kaubanduse avatust, majanduse muutlikkust ja valuutareservide suurust.
Kvoodid määravad suuresti ka liikmesriigi võimalused saada IMFilt laenu, kuna ligipääs IMFi krediidiliinidele on tavapäraselt seotud riigi osaluse suurusega.