/nginx/o/2012/06/06/1152212t1h56d8.jpg)
Tänavune kevad on mulle selgeks teinud, et minu motivaator rõduaia pidamiseks on olnud ilus ilm. Selle tõdemuseni jõudsin innustava ilma puudumise tõttu.
Potiblogi: innustava ilmata
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuigi käes on juuni, pole ma oma rõdupinnal teinud muud, kui istutanud potti ühe melissipõõsa ja tõstnud välja seemnetest ette kasvatatud ning aknalaual suureks sirgunud rõdutomatite taimed. Viimastele on aga jahedus ja tugevad tuuled katteloori kasutamisest hoolimata liiga teinud. Enne istutamist olid taimed ilusad sihvakad, nüüd aga vildakad ning rõdu piirdele lähemal asuvate taimede lehed vastu piiret puruks pekstud.
Päris kasvuhoonet ei tahaks ka rõdule paigaldada, kuigi kauplustes on paraja suurusega minikasvuhooneid müügil küll. Selline liigne jahmerdamine käib minu rõduaia pidamise ideele lihtsalt vastu. Rõduaia eesmärk on stressi maandamine, mitte selle tekitamine.
Seega ootan, ja ootab ka minu rõduaed ikka veel suve. Vanarahval on talve kohta ütlemine, et ega tali taeva jää, loodetavasti ei jää ka suvi tulemata.