/nginx/o/2012/04/25/1073856t1h476b.jpg)
/nginx/o/2012/04/26/1075816t1h14d0.jpg)
Mitu rahvusvahelist ettevõtet loob Eestisse uusi IT-töökohti, kvalifitseeritud spetsialistide defitsiit survestab kõrgkoole.
Huvi Eesti IT-tööjõu vastu aina kasvab
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Arengufondi käesoleva aasta aprilli alguses avaldatud analüüside järgi peaks Eestis olema IT- spetsialiste praegusest kaks kuni kolm korda rohkem. Kui praegu töötab Eestis antud sektoris umbes 7000 inimest, siis vähemalt sama paljudele oleks võimalik veel tööd pakkuda.
Seejuures ei kasva ainult Eesti-sisesed nõudmised, vaid jõudsalt kasvamas on ka välismaiste suurfirmade huvi Eesti kompetentse tööjõu vastu.
Logica Eesti tegevjuhi Avo Kase sõnul on viimasel ajal tunda küll konkurentsi suurenemist IT tööjõuturul, kuid samas pole kaadrivoolavus firmas probleemiks. «Meil on palju spetsialiste, kes on meil töötanud juba aastaid,» lisas ta.
Logica Eesti tahab luua Eestisse sügisest juurde 30-50 töökohta, uute spetsialistide põhiliseks ülesandeks on erinevate Norra projektidega töötamine. Eile toimus ka sellekohane värbamisüritus, kuhu olid kutsutud Tallinna ja Tartu ülikoolide informaatikatudengid.
Logicaga samas suurusjärgus on ka Telia Sonera Tallinnasse loodava IT-keskuse poolt palgatavate töötajate arv. Telia Sonera mobiilivaldkonna tehnoloogiaüksuse juht Claes Nycander mainis selle avamisüritusel Postimehele, et IT-spetsialistide puudus on Eestis täiesti tuntav probleem ning lootis sellele leevendust saada samuti erinevate kõrgkoolidega koostööd tehes.
Nii Nycander kui Kask ütlesid, et ei välista ka välistööjõu Eestisse toomist, kuid sellest ei tehta omaette eesmärki, sest keskendutakse siiski kohalike spetsialistide palkamisele.
Suur IT-spetsialistide defitsiit tööturul tekitab survet neid alasid õpetavatele kõrgkoolidele ning võimalusi edukatele õppuritele. Samas ei tähenda see aga, et suure palgaga töö pärast oleks mõtet kool pooleli jätta.
«Hariduses on möödas need ajad, kus IT-alasid õppivad noored kohe esimesel kursusel suurte ettevõtete IT-juhina tööle võeti,» ütles eilses intervjuus EMT juhatuse esimees Valdo Kalm. «Mida hoolsamalt on õpitud, seda suuremad on pärast võimalused.»
Tallinna Ülikooli Informaatika instituudi õppejuht Heli Tohver kinnitab samuti, et pigem hindavad tööandjad omandatud haridusega töötajat ning võimaldavad neil paindliku graafiku abil ka tulemuslikult õppida. «Samas ei saa inimene ikkagi kahele kohale korraga pühenduda ning seetõttu venivad õpingud tihtipeale pikale», lisas ta.