Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2012/06/06/1151414t1h6f1d.jpg)
Hispaania tõi kuuldavale seni selgeima palve, et Euroopa institutsioonid rekapitaliseeriksid nende pangad – olukorras, kus riigi võimalused võlaturgudelt vajalikke miljardeid laenata on üha suurema küsimärgi all.
Peaminister Mariano Rajoy hoiatas eile, et Hispaania olukord on «ekstreemselt keerukas».
Rajoy pani Euroopale tungivalt südamele tõestada, et euro on «pöördumatu», leppides kokku pangandusliidus ning nõustudes ühisvõlakirjaga.
Oma mureliku hääle lisas eeltoodule ka eelarveminister Cristóbal Montoro, kes tunnistas, et kuna Hispaania riigivõlga peetakse ülimalt riskantseks, «ei ole turgude uks Hispaania ees lahti».
Ministri kommentaar tuli analüütikutele paraja ehmatusena – on ju Hispaanial kavas homme kuni 2 miljardi eurone võlakirjaoksjon korraldada.
Saksamaa on jätkuvalt kindlal seisukohal, et ilma Hispaania valitsuse ametliku palveta ei tohi sealseid panku päästma hakata.
Samal ajal langetas Moody's Commerzbanki ja veel viie Saksa panga, samuti aga kolme suurima Austria pangagrupi reitinguid, viidates «euroala võlakriisi edasistest šokkidest tulenevatele suurenenud riskidele».
Rajoy teatas Senati ees esinedes, et Euroopa peab «aitama neid, kes on raskustes».
Peaminister lisas: «Kõige pakilisem ja tähtsam asi on see, et meil on probleem finantseerimise, likviidsuse ja võlgade teenindamisega.»
Hispaania laenukulude vahe Saksamaaga rebenes pärast Bankia panga riigistamist – mis vajavat 19 miljardit eurot ekstra kapitali – rekordiliselt suureks.
Antud olukorras peetakse üha tõenäolisemaks stsenaariumi, et Hispaania peab minema Kreeka, Iiri ja Portugali teed, paludes rahvusvahelist abipaketti.
Hispaania võimud kinnitavad, et nende majanduse päästmine (mis on eelpäästetutest oluliselt suurem) oleks liiga kallis ja käiks üle jõu.
Nad tõrguvad palumast isegi piiratud paketti pankadele, kuna kardavad ELi ja IMFi tingimusi.
Nii Saksa kui ELi ametnikud rõhutavad aga, et tingimustest Madrid ei pääseks.
Montoro sõnutsi ei oleks Hispaania pankade rekapitaliseerimiseks vajalik summa – mõnede Hispaania pankurite hinnangul 40 miljardit eurot – sugugi mitte «astronoomiline».
«Probleem on vaid selles, kust see [raha] saada,» ütles Montoro.
«Euroopa institutsioonid peavad nüüd tegutsema ja leidma vajaliku raha [pankade rekapitaliseerimiseks].»
Minister rõhutas, et Hispaania aitamine on Euroopa enda huvides.
«Küsimus ei ole mõne konkreetse riigi aitamises, vaid Euroopa pangandusliidu edendamises, et meil oleks Euroopa finantssüsteem, kus kõikidel oleksid võrdsed tagatised,» ütles ta.
Copyright The Financial Times Limited 2012