/nginx/o/2012/06/05/1149686t1h04df.jpg)
Täna läbis riigikogus teise lugemise kodakondsuse seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu, millega sätestatakse kodakondsuse andmine ekslikult Eesti kodanikuna määratletud isikule.
Eksituse läbi kodakondsuse saanutele koidab leebem seadus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui eelnõu kolmandal lugemisel seadusena vastu võetakse, saavad Eesti kodanikud õiguse säilitada kodakondsus ka siis, kui tuvastatakse, et see on neile antud ekslikult.
See säte ei kehti juhul, kui kodakondsuse eelduseks olnud alusdokumendid olid võltsitud. Kehtiva seaduse järgi saab kuni 1995. aastani tehtud ametnike vigu lahendada isikule soodsal viisil, ent pärast 1. juulit 1995 ekslikult välja antud Eesti kodaniku isikudokumentide puhul seadus seda võimalust praegu ette ei näe. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.
Riigikogu algatas seadusemuudatuse pärast seda, kui jaanuari alguses tõi Eesti Ekspress avalikkuse ette juhtumi, kus riik tahtis kodakondsusest ilma jätta 1996. aastal sündinud tüdruku.
Põhjenduse kohaselt oli lapse isa kodakondsuse saamise eksami edukalt sooritanud. Hiljuti aga avastas üks ametnik, et lapse isa kodakondsuse kaks nädalat pärast lapse sündimist. Seega pole laps sünnijärgne Eesti kodanik.