/nginx/o/2012/06/05/1148608t1h7d28.jpg)
Justiitsministeeriumi andmetel on viimastel aastatel isikuvastaste kuritegude trend olnud kooskõlas alkoholitarbimise näitajatega - kui alkoholi tarbimine suureneb, kasvab ka isikuvastaste kuritegude arv ning vastupidi.
Alkoholitarbimine ja kuritegevus on Eestis omavahel otseses seoses
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vastav seaduspära ilmneb, kui kõrvutada viimaste aastate vägivallakuritegude statistika Eesti konjunktuuriinstituudi alkoholitarbimise numbritega.
«Mõlema statistika osas on tõus toimunud aastatel 2004-2007 ning langus aastatel 2008-2010. Eelmisel aastal aga kasvas Eestis pärast mitmeaastast vaheaega nii vägivallakuritegude arv kui ka alkoholitarbimine,» lausus justiitsminister Kristen Michal.
Kui 2008. aastal pandi toime 6540 isikuvastast kuritegu, siis 2010. aastal 5377 ja 2011. aastal tõusis selliste kuritegude arv 6108 juhtumini.
Kui 2008. aastal tarbiti Eesti konjunktuuriinstituudi andmetel ühe inimese kohta 12,1 liitrit puhast alkoholi, 2010. aastal vaid 9,7 liitrit, aga 2011. aastal tõusis see kogus jälle 10,2 liitrini.
Justiitsministeerium on oma varasemates analüüsides välja toonud, et ka valdava osa tapmistest Eestis panevad toime alkoholijoobes inimesed ning sageli ka joobes inimeste vastu.
«Siinkohal tuleks mõelda hoolega sellele, mida saavad teha riik, omavalitsused ja ka vabakond, et alkoholi tarbimist ja selle läbi ka kuritegevust vähendada. Olen ka varem öelnud, et neid, keda kutsutakse alkoholitarbimises terminiga «heavy-userid» on raske muuta, mistõttu peaksime kõige suurema tähelepanu pöörama noortele, et tulevikus ei oleks rahvuslikuks spordialaks pudelimäng,» lausus Michal.
Justiitsminister rõhutas, et raskete isikuvastaste kuritegude ärahoidmiseks on oluline reageerida ka kergematele vägivallajuhtumitele ning tunnustas politseid ning prokuratuuri, kes on vägivalla suhtes võtnud väga resoluutse hoiaku.
«Ei ole just revolutsiooniline avastus, et kui noortel on midagi huvitavat teha, siis seda vähem on oht sattuda alkoholi või muude mõnuainete küüsi. Meil ei ole mõtet pead liiva alla peita ja arvata, et põnevad arutelud kinnises ruumis paeluvad noori – tegutseda tuleb nii, et ka noortel oleks huvitav,» märkis Michal.