EMT: masu on noorte ebarealistlikke ootusi kärpinud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kohati on noorte suures tööpuuduses süüdi ka ebamõistlikud palgaootused, EMT juhatuse esimehe Valdo Kalmi sõnul on masu neid aga tublisti kärpinud.
Täna on noorte tööpuudus kaks korda kõrgem keskmisest. Millist eriala soovitate noortel õppida, et tulevikus oleks töö kindlustatud?
Soovitan õppida kõiki insenerierialasid ning sellele tasuks mõtlema hakata juba kooliajal, sest matemaatika ja teised reaalained on võtmeoskus ning neid ei tohi koolis peljata.
Kindlasti tasub õppida ITd ja telekommunikatsiooni. Eestisse on selles vallas tulnud ja tulemas ka mitmeid rahvusvahelisi töökohti - viimati tõi näiteks Telia Sonera oma rahvusvahelise IT-arenduskeskuse just Eestisse - ning vajadus selle valdkonna kvalifitseeritud töötajate järele on püsivalt kõrge.
Kui palju on noorte suures tööpuuduses Teie hinnangul süüdi vale eriala ja kui palju keeruline majandusolukord?
Kahtlemata mõlemat. Olen korduvalt öelnud, et insenerist on lihtne ärijuhti koolitada, aga vastupidine on praktiliselt võimatu. Samas aga ei saa ju ka öelda, et kõik noored peaksid ainult inseneriks õppima, kuna sel alal saab hõlpsasti tööd. Kes on hingelt humanitaar, õppigu ikka südamelähedast eriala, sest ka halbu insenere pole kellelegi vaja. Ent kui noorel on eeldusi mõlemaks, tasuks erialavalikut küll ka ratsionaalselt kaaluda, just tulevase tööleidmise võimalustest ja valdkondade palgatasemest lähtudes.
Mis on noorte puhul tööturule sisenemisel kõige suurem takistus?
Praktiliste kogemuste puudumine, nii et kindlasti julgustan noori ülikooliajal kõikidest praktikavõimalustest kinni haarama. Kohati on takistuseks ka ebarealistlikud ootused palga ja positsiooni osas, kuid selles osas on masu enamiku siiski jalgupidi maa peale toonud.
Kas ja kui palju on EMT valmis töötajaid kohapeal välja koolitama?
Võtame väga hea meelega vastu praktikante ning neist on meile ka töötajaid saanud. Kui inimese tööle võtame, siis teatud osas on tema kohapeal väljakoolitamine paratamatu, sest süsteemid on väga spetsiifilised, kuid baasoskuste ja -teadmiste olemasolu eeldame uuel töötajal juba olevat: IT-arhitektile (keda näiteks praegu otsime) ikka kohapeal Javat õpetama ei hakka. Muidugi on alati võimalus töö käigus juurde õppida ja ametis edasi liikuda, meie valdkonnas ka rahvusvahelistele töökohtadele teistes riikides.
Kas ettevõtted peaksid rohkem koolitusse investeerima?
EMT ja Elion on eeloleval sügisel otsustanud õla alla panna tehnoloogia huvihariduse arengule. See pole küll koolitus klassikalises mõttes, kuid eelduseks, et põhikoolis tekib huvi tehnoloogiavaldkonna vastu ning arusaamine, et ka reaalalad on huvitavad ja põnevad. Seega paneme aluse inimestele, keda tulevikus selles valdkonnas edasi koolitada.
Kui oluline on noore palkamisel eelnev kogemus, haridus ja kui oluline huvi valdkonna vastu?
Kõik on olulised. Kogemustest juba rääkisin, kuid ka hariduses on möödas need ajad, kus IT-alasid õppivad noored kohe esimesel kursusel suurte ettevõtete IT-juhina tööle võeti. Mida hoolsamalt on õpitud, seda suuremad on pärast võimalused. Huvi on loomulikult kõige alus, vastumeelsel ei suuda keegi edukaks saada.
Millised on noorte töötajate eelised?
Entusiasm ja sära silmades. Mitte et neid vanadel kindlasti ei oleks, kuid noortel kindlasti on. Vähemalt tublidel noortel.